Kirjanduskeskuse 2024. aasta kokkuvõte

Publikatsioonid

Kirjanduskeskuse töötajatelt ilmus 2024. aastal 33 teadusartiklit, millest 23 olid eesti-, 7 inglis- ja 3 saksakeelset. Eelkõige andsid neis tooni Kirjanduskeskuse juhitavate teadusprojektidega „Tsiviliseeritud rahvuse teke: dekadents kui üleminek 1905–1940“ (PRG1667, projektijuht Mirjam Hinrikus) ja „Kokkupuuted, üleminek, muutus: nobilitas haereditaria ac litteraria varauusaegse kirjanduse väljakujunemisel Poola ja Rootsi Liivimaal“ (PRG1926, projektijuht Kristi Viiding) seotud teemad, aga käsitlemist leidsid ka teised eesti rahvuskirjanduse ja humanitaarse kirjasõna seisukohalt olulised küsimused.

Sel aastal nõudis lausa kuues artiklis avaldatu põhjalikku uurimistööd välisriikide arhiivides ja raamatukogudes kohapeal, sest kuigi palju materjale on digiteeritud või on võimalik eri teid pidi Eestisse tellida, on ikka veel leidmist ja uurimist ootavaid materjale, mille olemasolust ei pruugi keegi teadlikki olla. Tööd tehti Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Taani, Tšehhi ja Inglismaa mäluasutustes. Oleme tänulikud Eesti Teaduste Akadeemiale ja Tšehhi Teaduste Akadeemiale, kes toetasid oma teadlasvahetuse mobiilsusprogrammist Kristi Viidingu varauusaegsete kriiside jäädvustamise alast uurimistööd Praha mäluasutustes. Samuti täname Rahvusarhiivi rahvuskaaslaste programmist eraldatud toetuse eest, mille abil sai Elle-Mari Talivee tutvuda Londoni ja Cambridge’i mäluasutustes meie naisliikumise, sotsiaaldemokraatia ja -hoolekande ühe rajaja Minni Kurs-Oleski Londoni-aastate materjalidega.

Lisaks üksikartiklite avaldamisele panustasid Kirjanduskeskuse töötajad kirjanduse ja interdistsiplinaarselt ka teiste teadusharude uurimisse läbi kahe ajakirja erinumbri eestvedamise. Aasta algul ilmus ajakirja Keel ja Kirjandus kirjandusliku dekadentsi erinumber (toimetajad Mirjam Hinrikus ja Merlin Kirikal), mis sisaldab aasta varem toimunud Kirjanduskeskuse, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli konverentsi „Dekadents eesti kultuuris: tõlge ja tõlgendus“ ettekannete põhjal valminud artikleid. Aasta lõpul jõudis lugejateni ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi ökoulmet käsitlev erinumber (toimetajad Elle-Mari Talivee ja Tartu Ülikoolist Ene-Reet Soovik), mis põhineb Kirjanduskeskuse muuseumi aias juba mitu suve toimunud aiaseminaride sarjal, mida Kirjanduskeskus korraldab koos Tartu Ülikooli semiootika osakonna ja Keskkonnaajaloo Keskusega KAJAK.

Peale eelretsenseeritud teaduspublikatsioonide ilmus Kirjanduskeskuse töötajatelt ka kirjatöid, mille publikuks on laiem avalikkus. Nii avaldati aasta jooksul 13 leksikonikirjet, 7 populaarteaduslikku artiklit ning 16 raamatuarvustust, ajaleheartiklit ja muud kirjutist; mõttekirjandusest vahendati eesti lugejale Friedrich Nietzsche tekste. On rõõm, kui Kirjanduskeskuse töötajate tööd tunnustatakse – kevadel valis ajakiri Looming Elle-Mari Talivee ja Marin Jänese artikli „Kirjaniku teekond 1905–1917“ aasta parimaks artikliks (kuula ka Loomingu Raadio saadet, kus Elle-Mari Talivee kõneleb Tuglasest!).

Täielik loetelu Kirjanduskeskuse töötajate publikatsioonidest on leitav Eesti Teadusinfosüsteemis publikatsioonide alt, neist vaba juurdepääsuga artikleid saab lugeda Kirjanduskeskuse tekstiaidast.

Üritused

Kirjanduskeskuse eestvedamisel toimus aasta jooksul 12 teadusüritust. Neist suurima kandepinnaga oli koostöös Tšehhi Teaduste Akadeemia filosoofia instituudiga Prahas korraldatud konverents moskoviitide kujutamisest varauusaja kirjandustekstides „Representing Muscovites in Early Modern Textual Cultures“, kus esines 18 varauusaja uurijat maailma eri paigust.

Seitsmendat aastat toimus Kirjanduskeskuse muuseumi aias aiaseminar, mida Kirjanduskeskus korraldab koos Tartu Ülikooli semiootika osakonna ja Keskkonnaajaloo Keskusega KAJAK. Seekord peetud 11 ettekande fookuses oli, kuidas käsitlevad kirjandus ja kunst käimasolevaid keskkonnamuutusi, ohustatust ja väljasuremist, ent ka taastumist ja jätkusuutlikkust ning missuguseid vanu ja uusi viise ellujäämiseks ja hakkamasaamiseks saab neist leida.

Palju huvilisi tõi kokku juba 12. korda toimunud Kirjanduskeskuse ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse ühisseminar „Laps kirjanduses“. Seminaril peetud 12 ettekannet käsitlesid laste- ja noortekirjanduse tõlkeid eesti keelde, aga ka meie laste- ja noorteraamatute vahendamist teistesse kultuuridesse, samuti tõlkimise ja raamatuillustratsiooni kokkupuutekohti.

Kogu aasta vältel toimusid regulaarselt teadusprojekti „Tsiviliseeritud rahvuse teke: dekadents kui üleminek 1905–1940“ avalikud teadusseminarid. Suvel toimus Käsmus ka kahepäevane projekti töötuba „Fin de siècle’i dekadents kui üleminek ja rahvuslus: eesti ja soome juhtumiuuringud“, kus pidasid ettekanded 12 soome ja eesti dekadentsi ja rahvusluse spetsialisti eri distsipliinidest.

Kirjanduskeskuse töötajad esitlesid oma teadustöö tulemusi ka arvukatel teistel eestisisestel ja rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel. Kokku peeti 44 ettekannet, millest pooled peeti Eestis ja pooled välismaal. Eri projektide ja stipendiumide toel osaleti ettekannetega teaduskonverentsidel 12 välisriigis – enim, seitse ettekannet peeti Saksamaal ning vähemalt kaks Lätis, Leedus, Poolas ja Tšehhis. Oma uurimistulemustest räägiti ka väljaspool Euroopat, näiteks kõneldi kultuuridevahelise germanistika konverentsil Seouli rahvuslikus ülikoolis baltisaksa kirjandusest ja Põhja-Euroopa metsa ajaloole pühendatud e-konverentsisarjas Mehhiko rahvuslikus ülikoolis kaasaegses eesti kirjanduses peegelduvast murest looduskeskkonna pärast.

Kirjanduskeskuse muuseumis toimus 2024. aastal üheksa avalikku üritust ning külastajaid käis kokku 600. Aasta esimesed kuud möödusid muuseumihoone renoveerimise tähe all, kui lõpetasime 2023. suvel alanud hoone energiatõhususe suurendamise projekti. Tänu muuseumitöötajate suurele tööle ja kolleegide abile said muuseumiruumid kevadel uuesti sisse seatud ning vahepeal Rahvusarhiivis ja Eesti Rahva Muuseumis hoiul olnud kogud tagasi kolitud (näiteks vajas riiulitele nende õigetesse kohtadesse paigutamist enam kui 20 000 raamatut!). Sümboolsena oli esimene avalik üritus veel remondihõngulises muuseumis Marie Underi 141. sünniaastapäeva tähistamine märtsikuus. Põneva uue algatusena lõi muuseum Eesti Kultuurkapitali toel täiesti uue, ent kohe väga populaarseks saanud üritustesarja „Rändamise ja kirjanduse õhtud“, mille inspireerivad kohtumised jätkuvad ka uuel aastal.

Peale nimetatute osalesid Kirjanduskeskuse töötajad veel paljudel laiemale avalikkusele suunatud üritustel, sh kirjandusteemalistes vestlusringides ja esitlustel ning raadiosaadetes. Tuglase sünniaastapäeval kuulutas Kirjanduskeskus koostöös Eesti Kirjanike Liiduga 53. korda välja Friedebert Tuglase novelliauhinna võitjad. Žürii, kus Kirjanduskeskust esindas Kaarel Vanamölder, otsustas seekord selle prestiiže auhinnaga tunnustada Aliis Allmanni novelli „Mina ei käinud siis veel koolis“ ja Kai Kaske novelli „Vaba langemine“ eest (neid ja veel 55 võidunovelli saab lugeda siit).

Kultuurikogu kureerimine

Kirjanduskeskus kasutab oma kultuurikogu haldamiseks ja nii erialaspetsialistidele kui ka kõigile teistele huvilistele kättesaadavaks tegemiseks Eesti muuseumide infosüsteemi MuIS. 2024. aasta lõpuks oli tänu digiteerimisspetsialistide mitme aasta tööle sinna sisestatud info 35 568 Kirjanduskeskuse kultuurikogusse kuuluva raamatu, käsikirja, kunstiteose, foto või mõne teise museaali kohta. Enamik neist kajastub infosüsteemis detailse kirjelduse ja pooled pikaajaliseks säilitamiseks sobiva digikujutisega, mis lihtsustab museaalide leidmist ja uurimistöös kasutamist, ent paarsada museaali on veel digiteerimata, samuti jätkub tuleval aastal kirjete täiendamine ja digikujutiste lisamine.

Lisaks MuISile on Kirjanduskeskuse kogusse kuuluvad digiteeritud ja kirjeldatud museaalid osaliselt kättesaadavad Eesti E-Varamu portaalis, digitaalraamatukogus ETERA, Eesti fotopärandi portaalis Ajapaik ja Euroopa digitaalse kultuuripärandi portaalis Europeana, samuti on museaalid peegeldatud Kirjanduskeskuse kodulehele. Ja muidugi saab osa kogust näha ka näitustel. Muuseumis toimus neist kaks: „Vabadus Vabaduse puiesteel – näitus rännuvabadusest ja Tuglase rännakust Hispaaniasse“ ja Eduard Rüga isikunäitus. Lisaks oli Kirjanduskeskuse kogu esindatud seitsmel näitusel: „Õige keha, vale keha“ Eesti rahva muuseumis, „Välja ahju tagant“ Vabamus, „Uneversum. Unede torn“, teatri- ja muusikamuuseumis, „Sürrealism 100“ Tartu kunstimuuseumis, „Me eksleme maailma rajus. Sõjavarjus loodud kunst: Geislingen 1944 – Tartu 2024“ Tartu ülikooli kunstimuuseumis, „Homo Ludens. Ilmar Malin 100“ galeriis Pallas ja „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“ Eesti kunstimuuseumis.

Kirjanduskeskuse kogu võib kohata ka muuseumi särkidel „Oblikate vahel“, mille Eesti muuseumiühing valis 2024. aastal kuue parima muuseumimeene hulka. Särgid on inspireeritud meie kogust – nii on oblikate vahelt piiluvad siurulased pärit umbes sajandivanuselt Otto Krusteni šaržilt.

Koostöö

Kirjanduskeskusel on sõlmitud koostöölepingud Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooliga, mille alusel alustas 2024. aastal õpinguid kolmas ühine teadmussiirde doktorant. Lisaks üliõpilaste ja doktorantide juhendamisele ning ülikoolide praktikabaasiks olemisele pidasid Kirjanduskeskuse töötajad nimetatud ülikoolides, aga ka Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias loenguid, oponeerisid väitekirju, avaldasid ühispublikatsioone ja palju muud.

Kirjanduskeskuse töötajad osalevad Eesti Teadusagentuuri hindamiskomisjoni (Kristi Viiding), Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu ja Eesti Rahvusraamatukogu teadusnõukogu ning Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia doktorinõukogu (Jaan Undusk), ühingu Baltische Historisse Komission juhatuse (Martin Klöker), Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu (Elle-Mari Talivee) ja veel paljude teiste organisatsioonide töös. Kristi Viiding juhib jätkuvalt rahvusvahelise uusladina uuringute assotsiatsiooni IANLSi tööd selle peasekretärina. Kirjanduskeskuse töötajad osalevad lisaks eelpool nimetatutele mitme organisatsiooni ja žürii töös. Liikmeiks ollakse veel arvukate teadusväljaannete kolleegiumeis ja osaletakse ajakirjade kaastööde eelretsenseerimises.

Kirjanduskeskuse muuseum kuulub Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingusse ja on liitunud 2023. aastal algatatud muuseumikaardi ettevõtmisega, millega saab külastada enam kui sadat Eesti muuseumit.