Euroopa raudtee Friedebert Tuglase noorusmälestustes 1905–1917

Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi andmetel on see vana kaelkirjakutopis ainuke, mis pääses Tartu Ülikooli varade evakueerimisest Venemaale I maailmasõja ajal 1915. aastal. Kaelkirjak, kes ei mahtunud transpordivagunisse, jäeti maha Tartu raudteejaama perroonile. Nii ta seisis seal mitu kuud kurvalt vihma käes, nahk tuules lipendamas ja õmblused kärisemas.

Eesti Maanteemuuseumi toimetiste uue numbri teemaks on mitmeilmeline ühistransport.

Soovitame lugeda Elle-Mari Talivee artiklit noore Friedebert Tuglase põgenikupõlve rongireisidest. Artikli tutvustuseks olgu seekord toodud hoopis selle lõpp:

1915. aastal seisis Tartu raudteejaamas mitu kuud kaelkirjaku topis. Ülikooli varad evakueeriti rongiga Venemaale Nižni Novgorodi, Permi ja Voroneži, aga Giraffa camelopardalis oli transpordivaguni jaoks liiga suur. Kui artikkel novellilikult lõpetada, vaadates mööda faktist, et pagulase salavisiidist kõnealusel sügisel tõendus puudub, siis võlub mind mõte: Tuglas põikab kiirustades üle roobaste, et salamisi rongile lipsata, heidab pilgu kuskil kõrvalteel seisvate kaubavagunite poole, ja silma võrkkestale jääb hetkeks püsima kaelkirjaku sihvakas igatsev kujutis.