Avaleht

Uudised ja teated

Time: 11th–12th October 2012
Venue: Under and Tuglas Literature Centre, Roosikrantsi 6 (2nd floor)

Programme

Thursday 11th October 2012
13:30–13:45 Introduction:
Eneken Laanes, Ilona Pikkanen & Linda Kaljundi

13:45–14:30
Politics, History and Myth in Lydia Koidula’s Novella Juudit or the Last Maroons of Jamaica
Piret Peiker (Tallinn University)

14:30–15:15
Romance and Historical Fiction
Heidi Grönstrand (University of Turku)

15:15–16:00
Free Man in Eduard Bornhöhe’s The Avenger: Cultural Memory, Travelling Forms and the Boundaries of the Nation
Eneken Laanes (Under and Tuglas Literature Centre/ Tallinn University)

Coffee 16:00–16:30

16:30–17:15
"The Dangers of Too Easy a Life" – Aarno Karimo's Historical Stories and the Post-Civil War Nation
Ilona Pikkanen (University of Tampere and Sibelius Academy)

17:15–18:00
From Tragedy to Triumph: Estonian Viking Novels and the Transformations of National History in the 1930s
Linda Kaljundi (Tallinn University)

Friday 12th October 2012
10:00–11:00
Theoretical Roundtable

11:00–11:45
Soviet Literature as Trauma Literature? The Case of Rudolf Sirge
Aare Pilv (Under and Tuglas Literature Centre)

11:45–12:30
The Displacement of Memory in the Historical Novels of Karl Ristikivi
Jaan Undusk (Under and Tuglas Literature Centre)

Lunch 12:30–13:45

13:45–14:30
Jaan Kross, Balthasar Russow, and the Poetics of Cultural Memory
Tiina-Ann Kirss (Tallinn University)

14:30–15:15
Postmodernist warfare in Lars Sund's Eriks bok
Marita Heitasaari (University of Oulu)

15:15–16.30
Closing comments

Seminar is open to general public upon registration. Welcome!
For registration and further information please contact Eneken Laanes, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
 

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse
ja Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi
võrdleva kirjandusteaduse ja kultuurisemiootika õppekava
konverents

8.–9. märts 2012
Tallinn Ülikool, Uus-Sadama 5, M-225

Neljapäev, 8. märts 2012
10.00–10.15 Avamine
10.15–12.00
Eneken Laanes Progressist katastroofini? Visandeid ajalooromaani uurimisest
Marek Tamm Minevik ja tema meediumid: sissejuhatavaid märkmeid
Tiina Kirss Mahtrad: Talupoegade mässu kujutamisest Eduard Vilde romaanides ja võrdlevalt

12.00–12.30 Kohvipaus

12.30–14.15
Piret Peiker Lydia Koidula "Juudit ehk Jamaika saare wiimsed Maroonlased" (1870): Uue Maailma ajaloojutustuse poeetikast ja poliitikast"
Liina Lukas Balti ajalugu balti romaanis
Aivar Põldvee Aino Kallas, Reigi realism ja "kollane ajalugu". Spekulatsioon

14.15–15.15 Lõunapaus

15.15–17.00
Linda Kaljundi Väljatung kui väljakutse: Viikingiromaan ja ajaloopoliitika 1930. aastatel
Anneli Kõvamees Visandusi eesti sõjaromaani venelase kujust
Alo Lõhmus Hiinlane kapis: vaenlase-kuju Vabadussõjas osalenute mälestustes ning Vabadussõda käsitlevas ilukirjanduses

17.00–17.30 Paus

17.30–19.00 Ajalookirjanike ümarlaud Ajalooromaan kui aja märk
Esinevad Tiit Aleksejev, Indrek Hargla, Andrei Hvostov

Reede, 9. märts 2012
10.00–11.45
Jaan Undusk Mälukaotuse loovast funktsioonist K. Ristikivi ajaloolises proosas
Maarja Saldre Kultuurimälu transmeedialisus: ranna motiiv 1944. aasta põgenemisest jutustavates tekstides
Aare Pilv Rudolf Sirge ajaloovaevad

11.45–12.15 Kohvipaus

12.15–13.30
Kristel Kotta Filmimisloata ajalooromaan: meediumidevahelise tõlke raskused 1950. aastate Eesti NSV-s ("Prohvet Maltsveti", "Mahtra sõja" ja "Ümera jõel" näitel)
Eva Näripea Olnud ajad ja ruumid kinolinal: "Viimne reliikvia" ja "Kolme katku vahel"

13.30–14.30 Lõunapaus

14.30–15.45
Juhan Kreem Ajaloost kirjanduseks ja tagasi. Balthasar Russowi kroonika kirjutamisest, kasutamisest ja ärakasutamisest
Märt Väljataga Jaan Krossi (ja Lennart Mere) heitlused ajaloomuusaga

15.45–16.15 Paus

16.15–18.00
Raili Marling Võim, usk ja südametunnistus Hilary Manteli romaanis "Wolf Hall"
Eva Rein Ene Mihkelsoni "Ahasveeruse uni" kui historiograafiline metafiktsioon
Jaak Tomberg  Olevik kui kindlakskujunenud tuleviku minevik: teadusliku fantastika ajaloolisest funktsioonist

Tiina Kirss

Kui Marek Tamm on käsitlenud Jüriöö mässu kujutamist Bornhöhe "Tasujas" kui rahvusliku Jüriöö-teksti loomist, siis talupoegade mässu representeerimise heterogeensust eesti kirjanduses ei ole sügavamalt uuritud. Stiihiline talupoegade mäss ei ole mõistagi kitsalt lokaalne, vaid laiem ajalooline nähtus, mida on ulatuslikult uuritud Euroopas nii ajaloolaste kui ajaloolise romaaniga tegelevate kirjandusteadlaste poolt. Eesti kirjanduses tuleks talupoegade mässu, selle hüpotekstilisust ja narratiivse poeetika vaatlemist kindlasti alustada Vilde romaanidest, eriti tema ajaloolise triloogia esimesest köitest, "Mahtra sõda".

Teiseks oluliseks mässupildiks eesti ajaloolises romaanis on Jaan Krossi "Kolme katku vahel" II köite dominant, 1560. aastal toimunud Koluvere mäss, mille ülekanne ja suurendus lakoonilisest lõigust Balthasar Russowi "Liivimaa kroonikas" romaanimõõtmesse ühtlasi raamistab Balthasar Russowi isikulugu romaanis tervikuna. Mässu koodid ja alternatiivid mässamisele sugenevad Russowi-romaanis mässu tunnistamise (kas siis ulmelisest või unenäolise ülikirkusega?) kogemisest, mis omakorda toetab romaani hüpoteesi Russowi enda historiograafilisest sättumusest.

Vilde ja Krossi vahele jääb maastik, mil kirjutati, avaldati, hiljem lausa telliti teistsuguseid ajaloolisi romaane. Kuid intrigeerivaks jääb siiski mõte, et Mahtragi – märksõnana ja metonüümiana hakkas eesti kultuuris tööle – nii eestikeelse ajaloolise romaani alustekstina kui ka mustrina, mis ulatab ehk isegi 1905. aasta sündmuste üleskirjutamisse nii ilu- kui mälestuskirjandusena. Seda isegi (või seda enam) siis kui mööname, et 1905. aasta sündmused ja lugu ei nimetatud enam mässuks, vaid revolutsiooniks. Aino Kallase jutustuses võtab Bernhard Riivese dilemma isikukeskse ja dialektilise kuju, kuid ei too mässu ja mässulisi Lukacslikult lavale. Bernhard Riiveses kätkeb aga mässu-teksti rahvuslik valulisus.

Mahtra-tekst, kasvõi oma suhteliselt minevikulise läheduse tõttu (nagu seda intervalli on manamisi sõnastanud Ene Mihkelson) on värvitud higi, vere ja häbi porise seguga. Häbile ja ressentimentile ja Pyrrhose võitudele on keerulisem rahvust rajada kui (kasvõi ainukordsele) Sigtuna vallutamisele, heroilisele vastupanule, raskele langemisele. Kuigi Vilde "Mahtra sõda", romaan, mis tugineb dokumentaalsuse "reaalsuse-efektile", rõhub positiivsest aspektist kirjaoskavusele kui väärikuse ja tegususe märgile, ei pääse ka Vilde ajaloolise triloogia lugeja mässuga seotud emotsionaalsetest ja tunnetuslikest sõlmedest. Ettekanne keskendub Mahtratele eesti kirjanduses, tuues võrdlevaid näiteid ajaloolistest romaanidest teistes Euroopa traditsioonides.

♦ ♦ ♦

Tiina Kirss on Tallinna Ülikooli EHI kultuuriteooria professor.

Jaan Undusk

Vaatluse alla võetakse habemega küsimus: miks hakkas oma loomingus seni väljapaistvalt Eesti-keskne Ristikivi 1960. aastail kirjutama ajaloolisi romaane, mille tegevuspaik on kaugetel maadel ja tegelased võõramaalased, pöördumata lubadustest hoolimata tagasi Balti ruumi? Sellele vastamisel kasutatakse loova mälukaotuse (mälunihke, teisaldatud mälu, displacement of memory, displaced memory) metafoori, millega kirjeldatakse olukorda, kus inimene pärast mälukaotust oma minevikku taastades hakkab pihta hoopis teisest ja sageli kaugemast otsast, töötades läbi mäletamise piirkondi, mis on seni olnud varjul. Et osa mäluainest on trauma tõttu lukustatud või tabu (Eesti), aktiviseeruvad eneseidentifikatsiooni avaramad kontekstid (Euroopa), kus rahvuspoliitilised rollimängud ei oma enam otsustavat tähtsust ning võimalik on vabam ("kergemeelne") loov vaim. See lubab Ristikivil omaks võtta ideoloogilisi skeeme, mis eestlaste ajaloo käsitlemisel on vastunäidustatud ning näha ka näiteks „ristirüütlis“ kui eesti rahvusnarratiivi ajaloolises vaenlasekujus Euroopa narratiivile omast kangelast. Oma viimases romaanis "Rooma päevik" jõuab Ristikivi suure ringiga Balti motiivide ligi.

♦ ♦ ♦

Jaan Undusk (s. 1958), Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse direktor.
 

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus

Roosikrantsi 6
10119 Tallinn
Telefon: +372 6 443  147
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Muuseumiosakond

Väikese Illimari 12
11623 Tallinn
Telefon: +372 6 722 847
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Toetajad

GrundtvigEL