Üritused

Toetajad:

MTÜ Kehra Raudteejaam

 

 

 

Aiakonverents

"...rohelised õndsad lootused: aed ja loodus eesti kirjanduses"

Tallinn-Nõmmel, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas (Väikese Illimari 12)

11.–12. juuni 2015

End laotand üle minu väikse aia
on rohelised õndsad lootused,
ja igas väikses põõsas suured ootused
(Marie Underi sonetisarjast „Kevad“)

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakond ühendab kirjanikepaaride Marie Underi ja Artur Adsoni ning Friedebert ja Elo Tuglase kodu ja aeda Nõmmel. Under ja Adson olid elamu ja aia rajajad; pärast nende pagulusse minekut sai Nõmme maja koduks Tuglastele, kelle valduses aed 1950. aastail eriti liigirikkalt õide puhkes. Underi, Adsoni ja Friedebert Tuglase loomingus on loodusel ja loodusetundmisel oluline mõõde; päevaraamatute autor Elo Tuglas jäädvustas oma keskkonnakogemust värvikalt päevikuis. Loomingulise aia kõrval eksisteerib ka tõeline aed, mis on andnud loomeimpulsse ja peegeldab selle rajajate ja hooldajate keskkonnamõistmist.

Suve hakul kutsuvad Kirjanduskeskus ja Keskkonnaajaloo Keskus arutlema aia ja looduse rolli üle meie kirjandusloos. Ilukirjandusteos võib peegeldada loodust kui ühe maailmapildi võõrandamatut pärisosa. Looduskirjandus, mis looduse kujutamisel kasutab loodusteaduslikku täpsust ning esteetilist vormi, kutsub lugejat loodusesse teksti kaudu. Looduskirjanduse loomise eeltingimuseks on kirjeldatud maailma tundmine ja tunnetamine, huvi, oskus ja tahtmine seda lahti mõtestada. Puhtalt ilukirjanduslikus teoses võivad looduskirjeldused täita erinevaid funktsioone: täpsustada tegevusruumi; tuua esile tegelaste loomujooni; tekitada hoogsas süžees mõttepause; pakkuda võimalust allegooriaks, olla loominguliseks tühikuks teksti ülesehituses jne.

Konverents pöördub teemapüstituselt eesti looduse ja siin elavate inimeste vaheliste suhete uurimisele laiemalt, lähtudes loodusele tugineva identiteedi loomise, kirjeldamise ja tõlgendamise vajadusest.

Palume kuulajail mõlemale konverentsipäevale eelnevalt registreeruda e-posti teel hiljemalt 9. juuniks 2015: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. (Elle-Mari Talivee).

KAVA

11. juuni 2015, ettekandepäev Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas Tallinn-Nõmmel, Väikese Illimari 12

11.00 –11.30
Elle-Mari Talivee, Sissejuhatuseks: Underi, Adsoni ja Tuglaste aed
Ulrike Plath, Aed ja aednikud 17. ja 18. sajandi baltisaksa kirjanduses

11.30–12.15
Kadri Tüür ja Ene-Reet Soovik, Muld Kaplinskil ja Vaarandil

12.15–13.15
Kairit Kaur, Millal sai alguse Balti loodusluule?
Denis Kuzmin, Vene kirjanikud ja eesti loodus

13.15–13.45
Rebekka Lotman, Loodus, loomus ja loovus: eesti soneti semantilisest struktuurist

13.45–14.15
Anneli Banner, Eesti aed – oma või võõras

14.15–14.45
Lõunapaus

14.45–15.30
Tutvumine kirjanike aia ja loodusõpperajaga
Lea Eermann, Marie Underi peenar
Olev Abner, Aia muutumised

15.30–16.00
Cornelius Hasselblatt, Inimesteta kirjandus. Katse läheneda Andrus Kivirähki maailmale

16.00–16.45
Külliki Kuusk, Uku Masingu aianukad, põlluääred ja paanepäälsed
Aare Pilv, Masing ja Õnnepalu: taimede elusamus vs loodus kui pelk elusus

16.45–17.30
Piret Kruuspere, Looduse sisse- ja/või väljamurded Madis Kõivu dramaturgias
Indrek Ojam, Looduskujutuse afektiivsest ja ajaloolisest dimensioonist Madis Kõivu proosaloomingu taustal

17.30–17.45
Aarne Ruben, Amarüllis ja Karl Ristikivi

17.45–18.00
Anneli Kõvamees, Maagiline aed, nõiduslik häärber. Ants Laikmaa juures

Konverentsi esimesel päeval avatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel valminud õpperada muuseumiosakonna aias. Päeva lõpetab purpurõunapuu istutamine aeda ning pidulik koosviibimine.

 

12. juuni, keskkonnaajalooline väljasõit Kehrasse

Kehra rahvamajas - Anija valla kultuurikeskuses

11.15
Avasõnad

11.30
Tõnu Õnnepalu, Inimene ja tema aed — uus maa vana taeva all

 

12.15
Õnne Kepp, Maastikud ja aiad. Uuenev maastikukujutus XX sajandi alguse eesti luules

 

 

Seminari juhatab Ulrike Plath
25. jaanuar 2013 kell 12:00
Roosikrantsi 6

Balti kirjandus 18. sajandi lõpul ei olnud ainult kaine ja ratsionaalne, selles leidub ka, kuigi tihti varjatud allteemana, teatud ports erootikat.
Valgustusajastul oli erootika filosoofia üks osiseid, oli ju selle kaudu võimalik uute ühiskonnamudelite toimimist mänguliselt proovida, imaginatsiooni stimuleerida ja üle saada vanadest struktuuridest.

Seminaris räägime:

  • libertiinse kirjanduse tähtusest valgustusajastul 
  • prantsuse ja saksa erootilise kirjanduse retseptsioonist Balti kirjakultuuris
  • omapärastest erootilistest diskurssidest Balti kirjakultuuris

Analüüsides lähemalt Peter Ernst Wilde, Jakob Michael Reinhold Lenzi, August Wilhelm Hupeli ning August von Kotzebue teoseid, räägime keha filosoofilisest tähtsusest valgustusajastul.

 

Teisipäeval, 2. oktoobril 2012 kl 12 Roosikrantsi 6, II korruse saalis
Seminari juhatab Piret Kruuspere

Osutades kultuurimälu ja teatrikunsti vahelistele sügavatele ja keerukatele seostele, on teiste kirjandusliikidega võrreldes just näitekirjandusele peetud eriti omaseks religioosset, ühiskondlikku või poliitilist tähendust kandvate lugude taasjutustamist (Carlson 2001). Freddie Rokemi sõnul on ajalugu resp. ajaloosündmusi kujutava või esitava teatri püüdluseks ületada minevikust eraldatust ja luua selline kogukond, kus minevikusündmused omandaksid taas tähenduslikkuse. Rokem näeb ajalugu esitaval teatril suuremat potentsiaali rääkida kaasa ideoloogilistes debattides – puudutagu need kas rahvusliku identiteediga seotud küsimusi või võimustruktuure. Ajaloo esitamine laval võib kord kalduda rohkem fiktsiooni ja allegooriasse, kord taotleda suuremat ajalootäpsust ja dokumentaalsust (Rokem 2000).

Ettekandes uuritakse, kuidas eesti teater ja algupärane näitekirjandus on läbi kümnendite kujutanud ja tõlgendanud meie rahvuslikku ajalugu. Alustuseks kaardistatakse avaramat draama- ja teatriloolist maastikku, seejärel vaadeldakse keskendunumalt 1970.–1990. aastaid, tuues näiteid nii algupärasest näitekirjandusest, proosateoste dramatiseeringutest kui ka dokumentaaldraamast; lõpuks visandatakse vastavaid suundumusi XXI sajandi alguses (vt Aadma 2009). 1970.–1980. aastate ehk nõukogude aja kultuuri uurimise kontekstis aktualiseerub ka ajalugu kujutava teatriga seoses küsimus vastupanu fenomenist ja poliitilisest teatrist. Samuti püütakse vaadeldava ajajärgu teatri uurimisse lülitada mängu või mängulisuse kategooriat.

Kirjandust:

  • Heidi Aadma, Fantaasiamängud aja ja looga. – Teatrielu 2008. Toim. Ott Karulin. Tallinn: Eesti Teatriliit 2009, lk 116–147. 
  • Marvin Carlson, The Haunted Stage. The Theatre as Memory Machine. Ann Arbor: The University of Michigan Press, 2001.
  • Piret Kruuspere, Rahvusliku ajaloo tõlgendusi eesti draamas ja teatris 1970.–1980. aastatel. – Methis. Studia humaniora Estonica (Nõukogude aja erinumber.) 2011, nr 7, lk 160–171.
  • Helka Mäkinen, S. E. Wilmer, W. B. Worthen (eds), Theatre, History, and National Identities. Helsinki: University of Helsinki, 2001.Freddie Rokem, Performing History. Theatrical Representations of the Past in Contemporary Theatre. Iowa City: University of Iowa Press, 2000.

Saksa filosoofia algusest ja ajaloolisest rollist:
Albert Suur, Dietrich Freibergist, Meister Eckhart, Nicolaus Cusanus
Seminari juhatab Rein Undusk
Reedel, 23. novembril kell 12.00 Roosikrantsi 6

Kui Meister Eckharti pärandis kuulub saksakeelsetele jutlustele oma kindel koht, siis kaks tema dominikaanist eellast ja kaasvenda, Albert Suur ning Dietrich Freibergist pole endast küll maha jätnud meieni säilinud saksakeelseid käsikirju, kuigi samas on teada, et ka nemad mõlemad saksa keeles oma saksa mittevaimulikust kuulajaskonna ees jutlustasid. Käesoleva seminari eesmärgiks pole siiski mitte saksa filosoofia jälgi ajada keeletunnuste põhjal, vaid tutvustada Dominikaani ordu saksa vendade seas 13.–14. sajandil väljaarendatud omapärast filosoofilist lähenemisviisi, mida võime mööndustega nimetada nii saksa filosoofia alguseks kui ka – teiselt poolt – teutooni panuseks uusaegse Euroopa mõtte kujunemisse.

Kirjandust

  • Kurt Flasch, Dietrich von Freiberg: Philosophie, Theologie, Naturforschung um 1300. Klostermann 2007.
  • Kurt Flasch, Meister Eckhart: Philosoph des Christentums. Beck 2010.
  • Kurt Flasch (toim.), Von Meister Dietrich zu Meister Eckhart. Meiner 1984.
  • Dietrich de Freiberg, Oeuvres choisies I : Substances, quidités et accidents. Vrin 2008.
  • Dietrich de Freiberg, Oeuvres choisies, II: La vision béatifique. Vrin 2012.
  • Alain de Libera, La mystique rhénane d’Albert le Grand á Maître Eckhart. Seuil 1994.
  • Burkhard Mojsisch, Meister Eckhart: Analogie, Univozität und Einheit. Meiner 1983.
  • Kurt Ruh, Meister Eckhart: Theologe, Prediger, Mystiker. Beck 1989.
  • Joel Biard, Dragos Calma, Ruedi Imbach (toim.), Recherches sur Dietrich de Freiberg. Brepols 2009.
  • Corpus Philosophorum Teutonicorum Medii Aevii, vt. http://www.meiner.de/index.php?cPath=3_18&content=recherche&katseite=1
     

Kirjanduskeskuse teadusseminar
7. juunil kl 12 Nõmmel, Väikese Illimari 12

Külalisena Martin Carayol (INALCO / Université de Caen Basse-Normandie): Märkusi eesti novellistika kaanonist

Mirjam Hinrikus: Baudelaire'likust modernsuskogemusest ja selle otsingutest 20. saj alguse eesti kultuuris

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus

Roosikrantsi 6
10119 Tallinn
Telefon: +372 6 443  147
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Muuseumiosakond

Väikese Illimari 12
11623 Tallinn
Telefon: +372 6 722 847
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Toetajad

EL