Teater

Artur Adsoni 125. sünniaastapäevale pühendatud murdeluule hommik

3. veebruaril kell 12.00 Nõmmel, Väikese Illimari 12, Adsoni ja Underi endises kodus, Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas. 

* Artur Adsoni luule koondkogumiku "Varjuliste puie all" (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Võru Instituut, 2014) esitlus 

* Lauri Sommeri kirjanduslikud ja muusikalised tõlgendused Artur Adsoni elust ja loomingust 

* Artur Adsoni joonistuste näituse avamine 

Luule koondkogumiku koostas Õnne Kepp, kelle sulest on ka uurimuslik saatesõna. Murdeluule keelt on raamatus vaadelnud Tiia Allas.  Adsoni joonistused Eesti Kirjandusmuuseumi ja UTKK kogudest illustreerivad luulekogumikku. Näituse kujundaja on Maarja Undusk.

 

Seminarisarja "Siuru kevad" mälestusürituse "Marie Under 130" ettekanded

Seminari korraldamist toetas Eesti Kultuurkapital

Elle-Mari Talivee Sissejuhatuseks: Väikese Illimari tänava Under
Rutt Hinrikus  „Printsessil ei tohiks olla muresid“. Marie Underi päeviku probleeme
Õnne Kepp Adson ja Under – loomingulised kokkukõlad ja poeetiline isikupära
Pille-Riin Larm, Krista Ojasaar Kriitiliselt Marie Underi retseptsioonist
Vallo Kepp Tähelepanek Underi koridori kõla kohta Maasikamäel Stockholmis
Sirje Kiin Loodussümboolika Marie Underi luules
Jürgen Rooste Underiga sängi- ja ängi serval. Luulelugemisi 

 

4. veebruaril 2013 kell 12:00 toimub Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas Artur Adsoni sünniaastapäeva tähistamiseks seminar – murdeluule hommik.

Artur Adsoni loomingust räägib Lauri Sommer. Loetakse nii murde- kui ka kirjakeelset luulet, Lauri Sommer musitseerib. Korraldajaks on Õnne Kepp. 

 

 

 

Muuseumiteatrile pühendatud seminar
Teater muuseumis. Varius 25
11. oktoobril 2012 Tallinnas, Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas (Väikese Illimari 12)

Teater Varius
Heidi Sarapuu lavastus "Lageda taeva all"
1., 2., 4., 8., ja 9. aprillil 2012 Tallinnas, Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas (Väikese Illimari 12)

Teater Varius
Heidi Sarapuu lavastus "Tänu tulemast!"
Esietendus 3. oktoobril 2006 Tallinnas, Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas (Väikese Illimari 12)

Varjust välja! Tuntud kunstnike vähetuntud teoseid Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kunstikogust
Kastellaanimaja galerii, Tallinn, Roheline aas 3
5. november 2012 – 9. detsember 2012

Kuraator Jüri Hain

Kirjanduskeskuse kunstikogu varad on avalikkuse ette jõudnud rea näituste ja kataloogide vahendusel. Aastatel 2005–2011 on kunstihuvilistel olnud võimalus näha 6 teemanäitust – kaks korda Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus, kaks korda Vabaduse galeriis Tallinnas, Önningeby muuseumis Ahvenamaal ja Adamson-Ericu muuseumis Tallinnas. Lisaks oleme esinenud 11 ühisnäitusel. Ometi jääb hoidlatesse ikka midagi, mis ei mahu ei ühe ega teise teema alla, kuid on väärtuslik kui tuntud kunstnike veidi unustusse vajunud looming. 

Mõni teos meenutab ammu möödunud kultuurisündmust. Eino Leino külaskäigu ajal Eestisse 1921. aasta mais oli üks tema vastuvõtjatest Friedebert Tuglas, kes esines avasõnaga ülikooli aulas toimunud loenguõhtul ning osales oma ammuse sõbra auks korraldatud koosviibimistel nii Pallases kui ka Jaan Tõnissoni kodus. Visiit sai läbi, Leino sõitis koju tagasi, Tuglase valdusse jäi sündmust meenutama Aleksander Grinevi jäädvustatud soome kuulsa kirjamehe portree, mida saame sel näitusel näha ja südamliku pühendusega luulekogu "Vanha pappi".

On tuntud tõsiasi, et Tuglas pidas väga tähtsaks kirjandusteoste illustreerimist, tema oma teostest saadud inspiratsiooni ajel on loodud väärtuslikku kunsti, millest suur osa on jõudnud ka trükki. Ent mitte kõik – ja kõike ei jõudnud kirjanik ise oma eluajal nähagi. Ott Kangilaski kuivnõelatehnikas illustratsioonid Tuglase novellile "Maailma lõpus" leiti pärast Tuglase surma tema pärandvara hulgast üheteistkümnelt graafikaplaadilt, millelt tõmmiseid polnud veel tehtudki. Esimeste tõmmiste tegemise ja plaatide konserveerimise korraldas kunstiteadlane Jüri Hain, meie praeguse näituse kuraator.

Ekspositsioonis on üks vihje, mis kultuurihuvilise inimese tähelepanu võiks äratada – meie näitus toimub ajal, mil tähistatakse Endel Kõksi (1912–1983) 100. sünniaastapäeva, tema teoste väljapanek on meiepoolne kummardus suurele kunstnikule ja eesti kunstielu edendajale. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kunstikogus on alates 2007. aastast Kõksi teoseid. (vt Eha Rand, Endel Kõks. – Lävel. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud 3. Tallinn 2008, lk 32–39.) 2010. aastal kinkis New Yorgis elav Kaare Kolbre Kirjanduskeskusele Endel Kõksi akvarelli "Kunstnerite klubi" (1947). See teos, mida eesti näitustel pole varem näha saadud, on tähelepanuvääriv veel sellepoolest, et maalil on kujutatud 11 Eesti sõjapõgenikku, kes 1947. aastal Geislingenis oma, kultuuriinimeste sõpruskonna moodustasid. Nüüdseks, mil akvarell vaataja ette jõuab, on teos läbinud restaureerimiskuuri Ennistuskojas Kanut, aga me pole veel suutnud avada kõiki pildil kujutatud isikuid, see töö jätkub. Võib olla leidub teadjaid inimesi meie näituse külastajate hulgas?

Endel Kõks. Kunstlerite klubi. 1947. Akvarell

♦♦♦

Aga ideedest üksi ei piisa – kogud vajavad hoidmist ja uuendamist. Materjal, millesse kunstnike looming on raamitud – paspartuud, tagapapid, klaasid – on tänapäeval sootuks uue kvaliteediga ja kunstisõbralik.

Meie kunstikogul läks hästi! Oma abistava käe ulatas Sihtasutus Kuningas Arthuri Fond, mis on alates 1997. aastast toetanud enam kui 60 000 euro ehk miljoni Eesti krooniga mitmesuguseid eesti kultuuri objekte, sh Krimmis (Eesti Tare Krasnodarkas) ja Peterburis (Jaani kiriku sepisväravad). Viimastel aastatel on annetus olnud seotud Kultuurse Motobande heategevuslike rännakutega Eestis ja naabermaadel. Kultuurne Motobande on avatud koosseisuga kirglike tsiklisõitjate rühm, kuhu kuuluvad muusikud, näitlejad, kunstnikud jt.

Seekord starditi Rahvusooperi Estonia eest 3. juunil 2012, reisisihiks Ahvenamaa. Enne seda aga kuulutati välja järjekordse annetuse (3644 eurot) õnnelik saaja, kelleks osutuski Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. Toetuse eesmärk on Friedebert Tuglase kunstikogu restaureerimine. Suur osa restaureeritud töödest on väljas käesoleval näitusel.

Täname Kuningas Arthuri Fondi helde suhtumise eest kultuuri ning lisame, et annetuse ja reisi siht on omavahel üliheas kooskõlas. Nimelt oli just Ahvenamaa see koht, kuhu noored eesti kunstnikud ja kirjanikud umbes sajandi eest suviti siirdusid ning mitmed seal enda jaoks otsekui esimest korda looduse avastasid. Kõige enam armus Õnnelikesse Saartesse (nagu ta Ahvenamaad nimetas) F. Tuglas, kes veetis seal 1907, 1909, 1910 ja 1913 kokku kaksteist kuud, elades Ahvenamaa vaikses värvikirevuses läbi tõelise loomingulise uuenemise.

Kuningas Arthuri Fondi esimees Mart Mikk annab Underi  ja Tuglase Kirjanduskeskuse direktorile Jaan Unduskile üle 2012. aasta Kuningas Arthuri Fondi stipendiumi.  
 

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus

Roosikrantsi 6
10119 Tallinn
Telefon: +372 6 443  147
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Muuseumiosakond

Väikese Illimari 12
11623 Tallinn
Telefon: +372 6 722 847
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Toetajad

EL