Varasemad teadusüritused

Hasso Krull

Ene Mihkelsoni luule on alati olnud fragmentaarne. Siiski on selle fragmentaarsuse iseloom aja jooksul muutunud. Kui seame kõrvuti „Torni“ (2010) ja „Selle talve laused“ (1978), näeme, et sarnane värsitehnika teenib erinevat eesmärki. Hilise Mihkelsoni hõredus juhib tähelepanu teatavale lüngale keeles eneses („Lause on alguse ja lõputa jutt enne tähendusi andvat plahvatust“, „Torn“, lk 39), varane Mihkelson aga viitab ütlematajätmise pingele, mida võib esindada kindel kujutluspilt („Lause on eriti kaunis noor nägu mustas trükitud raamis“, „Selle talve laused“, lk 75).

Vaatlen Mihkelsoni nelja varasemat luulekogu („Selle talve laused“, 1978; „Ring ja nelinurk“, 1979; „Algolekud“, 1980; „Tuhased tiivad“, 1982), kus kõik Mihkelsoni lemmikvõtted juba on sees (ellips, litootes, oksüümoron, siirded ja sisesiirded). Neis raamatutes sünnib teatav varemete-poeetika, mis ennustab ette Mihkelsoni hilisemaid arenguid niihästi luules kui proosas. Oma kaasaegse luule taustal on varase Mihkelsoni kirjutamisviis pigem erandlik, sest ta ei sobi kokku nn etnosümbolismiga ega isegi Jüri Üdi jälgedes tekkinud sõnamängulise luulega, kus küll kasutatakse sarnaseid retoorilisi figuure. Samas mõjuvad mõned luuletused hilisema Mihkelsoni taustal väga kokkuvõtlikult, ja võib-olla emblemaatiliselt.

 

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus

Roosikrantsi 6
10119 Tallinn
Telefon: +372 6 443  147
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Muuseumiosakond

Väikese Illimari 12
11623 Tallinn
Telefon: +372 6 722 847
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Toetajad

EL