Moodsa kirjanduse seminar

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse V moodsa eesti kirjanduse seminar toimub 27.–28. mail 2011 Käsmus, Eesti Kirjanike Liidu loomemajas.

Kontakt ja info:
Mirjam Hinrikus (See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.)
Piret Kruuspere (See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.)

Viimastel aastatel on Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus korraldanud ühe-teksti-seminare, mille eesmärk on olnud uurida süvenenumalt üht eesti moodsa kirjanduse tüviteksti. Seekordse seminari teemaks on A. H. Tammsaare näidend "Juudit" (1921), mida on hinnatud kirjaniku täisküpsust tähistavaks teoseks ning peetud üldse esimeseks katseks tuua eesti näitekirjandusse üldinimlikke aineid. Nigol Andresen rõhutab 1928. aasta jaanuari Loomingus A. H. Tammsaare 50. juubeli puhul "Juuditi" modernsust. Tema sõnutsi on Tammsaare piiblisüžee esimene moderniseerija Eestis.

Kuna Tammsaare tekstide seosed modernsuskogemusega on suures osas läbi uurimata, ootame eelkõige ettekandeid, mis asetaksid "Juuditi" modernsuse konteksti. Kuidas ja millisel eesmärgil Tammsaare moderniseerib piiblimüüdi Juuditist? Kuidas seostub Juuditi müüdi modernne ümberkirjutus selle müütilise materjali kasutusega, mis tuleb esile ülejäänud Tammsaare loomingus? Kas ja kuivõrd haakub Tammsaare kui müütide modernsuse konteksti paigutaja roll tema eesti ja euroopa kolleegide (näit Aino Kallase) sarnase tegevusega? Milline roll on Juuditi müüdi moodsatel versioonidel üle-eelmise sajandivahetuse Euroopa kultuuris? Millised vormi- ja struktuurivõtted võiksid viidata näidendi "Juudit" modernsusele? Millised modernsuse diskursused "Juuditis" domineerivad? Kas "Juuditit" saaks vaadelda dekadentliku kirjanduse näitena? Kas ja kuivõrd võiksime "Juuditis" ja Tammsaare ülejäänud loomingus näha maskuliinsuse kriisi problemaatikat? Kuivõrd leidub "Juuditis" näiteks feministliku, antifeministliku ja/või psühhoanalüütilise diskursuse struktuurielemente? Friedrich Nietzsche jt üle-eelmise sajandivahetuse modernsuse teoreetikute mõjud Tammsaare loomingus ja "Juuditis"? Kokkukõlasid ja dissonantse Tammsaare näidendi kirjandusteadusliku ja teatriloolise retseptsiooni vahel? "Juuditi" eri aegadest pärit lavakujunduste ja näidenditeksti hõõrdumistest ja haakumistest? Juuditid eesti teatrilaval? See on vaid valik meie poolt pakutud küsimusepüstitusi, mida võiks võtta kui lähtealust ja mille kõrval on teretulnud muudki vaatenurgad.

Näidendi lavastustega seoses lisagem, et tänaseks on "Juudit" eesti kutselise teatri lavale jõudnud eri aegadel kümnekonnas eri tõlgenduses – alates 1921. aasta esmalavastusest Draamateatris Paul Pinna käe all kuni Katri Aaslav-Tepandi lavastuseni Rahvusooperis Estonia (2006). Teose nimirollis, mida eeskätt tema sisekonflikti poolest on võrreldud Shakespeare’i naistegelastega, on üles astunud näiteks Erna Villmer, Ly Lasner, Aino Talvi, Leila Säälik, Kersti Kreismann, Garmen Tabor jt. Samavõrd mäletab rahvuslik teatrilugu eri aegade Olovernese (Ants Lauter, Ruut Tarmo, Kaarel Karm, Rein Malmsten, Tõnu Tepandi jt) ja Nimetu osatäitjaid (Toomas Tondu, Heino Mandri, Hendrik Toompere jr jt).

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse varasemad tekstiseminarid on käsitlenud Friedebert Tuglase novelli "Maailma lõpus" (rahvusvaheline ingliskeelne seminar), J. Randvere esseenovelli "Ruth", A. H. Tammsaare romaani "Ma armastasin sakslast" ja Friedebert Tuglase romaani "Felix Ormusson". Kahe esimese seminari ettekannetest on ilmunud artiklikogumikud (2005 ja 2006), kolmas kogumik on ilmumas ja neljas ettevalmistamisel.

Valik kirjandust

  • Ambur, Paul 1938. A. H. Tammsaare "Juudit" maailmakirjanduse taustal. − Varamu, nr 2, lk 165−177.
  • Andresen, Nigol 1928. Juudit. − Looming nr 1, lk 59−64.
  • Heltzer, Mihkel 1985. A. H. Tammsaare "Juudit" ajaloolase pilguga. – Tulimuld, nr 3, lk 143−147.
  • Kask, Karin; Tormis, Lea 1980. Inimese jälil. − Teatrimärkmik 1977/78. Tallinn: Eesti Raamat, lk 244−254.
  • Tarrend, Ave 2003. Tammsaare "Juuditi" lugemismudeleid. – Haridus, nr 11, lk 18−23.
  • Oinas, Felix 1999. Naise eneseohverdamise probleem ja A. H. Tammsaare "Juudit". − Felix Oinas, Tuul heidab magama ja teisi esseid. Tallinn: Keel ja Kirjandus, lk 25−40.
  • Siimisker, Helene 1978. Sünd ja surm A. H. Tammsaare loomingus. – Looming, nr 3, lk 498−507.
  • Sillaots, Marta 1927. A. H. Tammsaare looming. Tartu: Noor-Eesti Kirjastus, lk 55−68.
  • Vaino, Maarja 2009. Tammsaare "Juudit" mitmest vaatenurgast − Uurimusi 1920.−1930. aastate eesti kirjandusest. Tallinn: Tallinna Ülikool, lk 129−147.
     

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus

Roosikrantsi 6
10119 Tallinn
Telefon: +372 6 443  147
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Muuseumiosakond

Väikese Illimari 12
11623 Tallinn
Telefon: +372 6 722 847
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Toetajad

EL