Sihtfinantseeritav teadusteema

Teema juht Jaan Undusk

Teema raames proovitakse leida uusi võimalusi Eesti riikliku, rahvusliku ja kultuurilise identiteedi ajalooliselt süvendatud kirjeldamiseks, toetudes žanriliselt avarale allikakorpusele (ilukirjandus, ajalookirjutus, filosoofiline esseistika, teater jne.). Geokultuurilisi ja ideeajaloolisi tegureid tähtsustades tuuakse uusi jooni Eesti seniste identsusmääratluste rahvuskesksesse perspektiivi. Püütakse näidata, et tänase Eesti eripära ei ole seotud mitte ainult eesti rahva ja eesti keele edusammude, vaid ka mitmete neile “võõraks” peetud kultuurikeskkondadega Eestis ja Euroopas. Tüpoloogilisi alusuuringuid jätkates mudeldatakse mõnesid antiikse ja kristliku Euroopa filosoofilis-teoloogilisi peavoole kui retoorilisi ja narratiivseid protsesse, samal alusel püütakse anda põhimõtteliselt uus pilt saksa-eesti kakskeelsest Balti kirjandusruumist. Neis raames saab senisest konstruktiivsema tähenduse baltisaksa kultuur, mis seotakse vahetult eesti kultuuri eellooga; jätkatakse rahvusvaheliste baltisaksa kirjandussümpoosionide korraldamist.

Allteema "Eesti kultuur 20. sajandil" eesmärk on anda terviklik käsitlus moodsa eesti kultuuri tekkimisest 20. sajandil ja selle seisust eelmise sajandi lõpul. Eesti kultuurist antakse pilt nii erialati ("erialanarratiivid") kui ka kontseptuaalsetes ristlõigetes. Oluliseks teguriks eesti 20. sajandi kultuurile näo andmises peetakse pagulaskirjandust ja -teatrit, mida vaadeldakse muuseas kui traagilist "geokultuurilist eksperimenti" eesti kultuuri aluste senisest selgemal esiletoomisel.

20. sajandi kultuuri uuringutega liitub sisuliselt rida individuaalteemasid (eesti teater ja näitekirjandus rahvusliku identiteedi ja mentaliteedi kujundajana, intertekstuaalsuse mudelid eesti luules, kirjutav ja kirjanduslik subjekt eneseidentsuse alusena jt.).
Väljundiks on autorimonograafiad sarjades "oxymora" ja "Collegium litterarum", samuti konverentsikogumikud, õpikud ja kollektiivne koguteos "Eesti kultuur 20. sajandil".

Teema täitjad ja nende uurimisvaldkonnad

Teadusteema juht

  • Jaan Undusk, direktor, PhD – kirjandusfilosoofia, kultuuritekstide ja metadiskursside retoorilis-tüpoloogiline analüüs, eesti ja baltisaksa kirjandus ja kultuur

Teadusteema põhitäitjad

  • Mirjam Hinrikus, teadur, MA – 19. ja 20. sajandi vahetuse kultuurikontekst, A. H. Tammsaare ja Noor-Eesti autorite looming soouuringute vaatenurgast
  • Piret Kruuspere, teadur, MA – eesti näitekirjandus, eesti kirjanduse teatriretseptsioon, eesti teatri ja teatrimõtte ajalugu
  • Eneken Laanes, teadur/teadussekretär, MA – narratiiv, identiteet ja ajalugu eesti nüüdisromaanis
  • Liina Lukas, teadur (0,5), MA – eesti-saksa kirjandussuhted, baltisaksa kirjandus, 18. sajandi Euroopa kirjandus
  • Anneli Mihkelev, teadur, PhD – intertekstuaalsus eesti kirjanduses, allusioonide toimimine kirjanduses ja kultuuris
  • Aare Pilv, teadur, MA – autometatekstuaalsuse mõiste ja toimimine kirjandusväljal, kaasaegne eesti luule
  • Hilve Rebane, teadur (0,25), MA – vanem eesti kirjandus (J. V. Jannsen), 20. sajandi eesti tõlkekirjandus (Põhjamaade ja Eesti kirjandussuhted)
  • Rein Ruutsoo, teadur, PhD – projekti ”Eesti kultuur 20. sajandil” juhtimine
  • Rein Undusk, teadur, MA – kirjandusteooria, antiikretoorika, kirjandusteaduse mõisteajalugu
  • Jaanus Vaiksoo, PhD – vanem eesti kirjandus, lugemismudelite teooria

Teadusteema täitjad

  • Vahur Aabrams, 4+2 magistrant – J. R. M. Lenzi looming, vanem eesti kirjandus, baltisaksa kirjandus
  • August Eelmäe, toimetaja – A. Adsoni ja F. Tuglase kirjavahetus
  • Toomas Haug, toimetaja – Eesti saatuslikud narratiivid 20. sajandil
  • Riina Oruaas, 4+2 magistrant – pärimusteater