Varasemad projektid

Baltimaade toidukultuuri ajalugu. Tootmine, tarbimine ja kultuur keskkonnaajaloo perspektiivist
ETF grant nr 9419
Grandi hoidja Ulrike Plath

Toitumine on inimese tähtsaim vajadus ning kõige vahetum lüli looduse ja inimkultuuri vahel. Muutused söögikultuuris viitavad ühiskonnas ja keskkonnas toimuvatele muutustele. Toidukultuuri on seni uuritud mitmetes distsipliinides eraldi ning erinevate põhirõhkude all. Eestlaste ja sakslaste toidud uuriti seetõttu tihtii eraldi. Projekti eesmärk on viia keskkonnaajaloo katuse all kokku toidukultuuri ajalooline, etnograafiline ja semiootiline uurimine ning panna seega alus toidukultuuri uurimisele rahvusülesest perspektiivist. Interdistsiplinaarses uurimisrühmas koondatakse informatsiooni erinevatest valdkondadest eesmärgiga püstitada selliseid uusi küsimusi, nagu: Millised olid tähtsaimad muutused Baltimaade talurahva ja kõrgemate kihtide toidukultuuris? Millal nad toimusid ja millistesse klimaatilistesse, keskkonnaajaloolistesse, poliitilistesse, majanduslikesse, usulistesse ja ühiskondlikessse kontekstidesse nad paigutusid? Kuidas muutusid aja jooksul inimese ja looduse vahekorrad toidulaual? Projekti geograafiliseks lähtealaks on Eesti, kuid silmapiiri püütakse sammhaaval laiendada Läti, Läänemeremaade, Põhja- ja Kesk-Euroopa suunas, ning sealt edasi maailma kultuurilukku. Kitsamalt mõistetud Baltikumi (Eesti ja Läti) toidualased sisesuhted ning nende läbipõimumine ümbritsevate maade toidukultuuriga aitavad tuvastada muutusi kogu piirkondlikus toidukultuuris, toidu tootmises ja tarbimises. Teadmiste ja tehnoloogiate ülekanne ning taimede, loomade ja inimeste liikumine ühest kohast teise põhjustasid muutusi Baltimaade toidukultuuris ning tema suhetes muu maailmaga. Baltimaade toidukultuuri ajalugu uuritakse niisiis kui rahvusülese keskkonaajaloo üht piirkondlikku alaosa.

Projekti eesmärkideks on: 1) viia erinevad uurimissuunad kokku Balti toidukultuuri ühisesse interdistsiplinaarsesse ja rahvusvahelisse võrgustikku, 2) uurida piirkondliku toidukultuuri ajalugu rahvusüleses perspektiivis, 3) värskendada keskkonnaajalugu toidukultuuri kui uue uurimissuunaga Balti ajaloo käsitlemisel, 4) tugevdada koostööd toidukultuuri ning keskkonnaajalugu uurivate rahvusvaheliste seltside ja võrgustikega, 5) arendada toidukultuuri uurimist keskkonnaajaloo raames, 6) avalikustada uurimistulemusi inglis- ja eestikeelsete artiklite ja raamatutena, esitada neid avalikel loengutel, seminarides ja filmiõhtutel, 7) töötada välja ühise andmebaasi loomise alused ja struktuur, ning 8) KAJAKu (Eesti Keskkonnaajaloo Keskuse, vt www.tlu.ee/kajak) töö arendamine ja toetamine.

Grandirühma liikmed:

  • Priit Raudkivi (TLÜ Ajaloo Instituut)
  • Inna Jürjo (TLÜ Ajaloo Instituut)  
  • Renata Sõukand (Eesti Kirjandusmuuseum)
  • Ülle Sillasoo (Tallinna Ülikool)
  • Kati Lindström (Tartu Ülikool)
  • Ester Võsu (Tartu Ülikool)
  • Riin Magnus (Tartu Ülikool)
  • Raivo Kalle (Eesti Kirjandusmuuseum)

Seminar Uurimistööst näituseni. "Vinum et panis. Veini ja leiva motiiv 16.–20. sajandi kunstis" 14.02.2012 KUMUs

International conference – Call for Papers
"Turning Points in Baltic and Central East European Food History – Knowledge, Consumption, and Production in Changing Environments"
Tallinn, 29th–31st August, 2012

International conference "Conference Bellies, Bodies, ”Policey” Embodied Environments Between Catastrophes and Control" Tallinn and Tartu, 10th-12th September, 2014

Projektijuht Eha Rand

Näitus Hingede ränd. Ado Vabbe ja Friedebert Tuglas
15. september – 04. oktoober 2011 Vabaduse galeriis Vabaduse plats 6
Näituse kuraator ja kujundaja on kunstiteadlane Jüri Hain.
Näitusega kaasneb kataloog, koostaja Eha Rand.

"Hingede ränd" on tagasivaade kahe loovisiku, Friedebert Tuglase ja Ado Vabbe ühisosale meie kultuuriloos. Näitus annab ülevaate Vabbe teostest Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kunstikogus, enamik neist kuulub Tuglaste pärandvarasse. See kogu on ainus teadaolev, kus võib näha kõiki kolme Ado Vabbe linoollõigete albumit, millest esimene pärineb aastast 1919, teine ja kolmas valmisid 1920.

Ekspositsiooni ajalist ulatuvust märgib ühelt poolt üks vanimaid Ado Vabbe säilinud töödest, 1912. aastal valminud "Tants", teisalt Vabbe hilisemasse loomingusse kuuluv "Nahksuka motiiv" (1938). Sinna vahemikku jäävad inspireeriva Siuru-perioodi raamatuillustratsioonid ja kaanekujundused, juba mainitud linoollõiked ja 1924. aastal Pariisis tehtud joonistused. Väljapanekus on ka kõik Vabbe illustreeritud Friedebert Tuglase ja Marie Underi teosed. Vabbe kauni kujunduse on saanud seitse Tuglase raamatut, Underi kolmel teosel on koos kordustrükkidega koguni kuus erinevat kaanekujundust.

Tutvuda saab ka Hendrik Adamsoni, Artur Adsoni, August Alle, Johannes Barbaruse, August Gailiti, Johannes Semperi, Gustav Suitsu, Henrik Visnapuu jpt teostele tehtud Vabbe kaanekujunduste ja illustratsioonidega.

02. märtsil 2011
Nõmmel Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas Väikese Illimari 12.
13.00 Akadeemia korrespondentliikme Friedebert Tuglase sünniaastapäeva puhul vastuvõtt akadeemikutele ja akadeemia töötajatele kirjaniku viimases kodus.
Ettekandega muuseumiosakonna tööst esines Eha Rand.
15.00 Friedebert Tuglase novelliauhinna kätteandmise tseremoonia.
Korraldaja Eesti Kirjanike Liit.

Eesti Kirjanike Liidus, Harju tn 1
18.30 pidulik ettekandekoosolek 
Uned tõelisusest. Friedebert Tuglas 125, Karl Rumor-Ast 125

  • Toomas Haug Tuglase suvi 1918
  • Janika Kronberg Kiri härra presidendile. Karl Rumor-Ast aastail 1939–1941
  • Peeter Olesk Tuglase esteetilisest terminoloogiast
  • Tiit Pruuli Kas minna reisile koos Tukla või Astiga?
  • Jaan Undusk Panteism ja inimsuhted. Friedebert Tuglase elutundest

Korraldaja Jaan Undusk.

Projekti Friedebert Tuglas 125 raames publitseeritakse 2 raamatut:

Täname projekti toetajaid: EV Kultuuriministeerium,  Eesti Kultuurkapital,  Eesti Teaduste Akadeemia,  Eesti Kirjanike Liit,  Eesti Post

 

 

Toimetaja Piret Kruuspere

Pagulaskirjanduse süsteemsema uurimise ajalugu ulatub tagasi Karl Ristikivi 75. sünniaastapäeva puhul peetud konverentsini 1987. aasta detsembris. 1988. a. moodustati institutsioonideülene väliseesti kirjanduse uurimise töörühm, kelle korraldamisel toimusid vastavateemalised teadusüritused ka aastatel 1988 ja 1989. 1980. aastate lõpus kinnitati nimetatud uurimissuund toonase Keele ja Kirjanduse Instituudi tööplaanidesse, kust see kandus instituudi reorganiseerimise järel loomulikul moel tänase UTKK tegemiste hulka.

1993–1996 ilmus UTKK kirjastamisel sarjas „Collegium litterarum” pagulaskirjanduse ajaloo neli köidet, mis koondavad ülevaateid luulest (Õnne Kepp, Arne Merilai), memuaristikast (Ülo Tonts), näitekirjandusest (Piret Kruuspere), lastekirjandusest (Reet Krusten), tõlkekirjandusest (Hilve Rebane), kordustrükkidest (Eerik Teder), kirjandusteadusest (Maie Kalda) ja kriitikast (Piret Viires). Käsikirjas valmis ka pagulasproosa mahukas käsitlus, mis sidus projektiga arvukalt kaasautoreid (selle pikale veninud töö käigus vahetusid nii nimetatud alaosa toimetaja kui ka mõned autorid).

20. sajandi eesti pagulaskirjanduse ülevaade viidi lõpule mitte pelgalt proosakäsitluse üksikvihikuga. Seni ilmunud käsitlused koondati täiendatult-redigeeritult koos valminud proosaülevaatega ühiste kaante vahele koguteosena „Eesti kirjandus paguluses XX sajandil“.

Rööbiti protsessi vaatlusega keskendub tähelepanu siin kirjandusteosele, biograafiline materjal jääb pigem taustaks. Arvuka autorkonnaga koguteose käsitluste laad varieerub esseistlikust akadeemiliseni. Raamat on varustatud bibliograafiliste ja biograafiliste lisadega. Koguteos on illustreeritud rohkete fotodega, samuti varustatud nimeregistri ning resümeedega.

„Eesti kirjandus paguluses XX sajandil“ ilmus Avatud Eesti Fondi, Eesti Teadusfondi, Eesti Kultuurkapitali ning Kultuuriministeeriumi toetusel.

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ning Eesti Kunstimuuseumi filiaali Adamson-Ericu Muuseumi, Tuglas-seura (Soome) ja Önningeby muuseumi (Soome) ühisprojekt.
Kirjanduskeskuse-poolne projektijuht Eha Rand

Kirjanduslik ja kultuuriline liikumine Noor-Eesti astus avalikkuse ette 1905. aastal. Rühmituse juhtfiguurideks olid noored haritlased Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Villem Grünthal-Ridala, Bernhard Linde, Paul Ruubel, kes täiendasid oma haridust nii ülikoolides kui iseõppimise teel mitmel pool Euroopas: Helsingis, Pariisis, Norras ja Itaalias.

Talvel hajali Euroopas töötav ja õppiv eesti kultuurikogukond kohtus suviti Ahvenamaal, mille loodus inspireeris nii kunstnike kui ka kirjanike loomingut. 1906. aastal viibisid seal kunstnikud Nikolai Triik ja Konrad Mägi, 1906. ja 1913. aastal kunstnik ja kirjanik Aleksander Tassa ning 1913. aastal skulptor Anton Starkopf. Kirjanik Friedebert Tuglas veetis Ahvenamaal suved 1907, 1909, 1910 ja 1913.

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus kui Underi ja Adsoni ning Tuglaste pärandvara hoidja loeb oma kohustuseks tähistada rahvusvahelises ulatuses Noor-Eesti ja Friedebert Tuglase tähtpäevi.

Noor-Eesti 100. aastapäevaks koostati ja eksponeeriti 2005. aasta maist septembrini Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis näitus "Noor-Eesti perioodi kunsti Friedebert Tuglase kogust" (kuraator Kersti Koll). Esimese väljaandena sarjast Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud ilmus näitusekataloog Noor-Eesti kunsti Friedebert Tuglase kogust (koostaja ja tekstide autor Eha Rand).

2. märtsil 2006 avati Adamson-Ericu muuseumis kunstinäitus: "Ahvenamaa fenomen. Noor-Eesti kunstnike ja kirjanike loomereisid Ahvenamaale 1906–1913", mis on koostatud Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonna kunstikogude ja muude riiklike ning erakogude põhjal (kuraator Kersti Koll). Alates 9. juunist 2006 kuni 20. augustini 2006 on sama näitus Ahvenamaal Önningeby muuseumis.

Adamson-Ericu muusemi ja Kirjanduskeskuse ühisväljaandena on eesti-, inglise-, soome- ja rootsikeelsena ilmunud näituse kataloog resümee ja kirjetega (koostajad Jaan Undusk ja Kersti Koll).

11. mail 2006 toimus Eesti Teaduste Akadeemia saalis teaduskonverents "Nooreestlased Ahvenamaal 1906-1913. Tuglas 120", mis jätkub 9. juunil Önningeby muuseumis Ahvenamaal (peakorraldaja Jaan Undusk).

Projekti teostatakse Eesti Kultuurkapitali ja Kultuuriministeeriumi toel. 

Projektijuht August Eelmäe

Artur Adsoni ja Friedebert Tuglase pikaaegne ning mahukas kirjavahetus (kokku 675 kirja) sisaldab kahe loovisiku esteetiliste tõekspidamiste ja karakteriomaste erisuste esiletoomise kaudu kultuurilooliselt olulist teavet ka paljudest kaaskirjanikest ning aitab paremini mõista nii kõnesoleva perioodi kultuurielu üldarengut kui ka selle arengu üksikprobleeme. Eriti näiteks rühmitustega „Siuru” ja „Tarapita”, ajakirjaga „Looming” või Kirjanike Liiduga seonduvat. Kirjavahetus on osaliselt (1917–1922) ilmunud A. Eelmäe koostatuna ja kommenteerituna „Keeles ja Kirjanduses“ (aastal 1989). Kirjade tookordsed kommentaarid jäid paljuski puudulikuks valdavalt poliitilistel põhjustel. Projekti eesmärk on ammendavalt kommenteeritud kirjavahetuse tervikpublitseerimine eri raamatuna.

Projekti on toetanud Kultuuriministeerium.

Vt raamatut "Paaži ja Felixi kirjavahetus 1917–1944"

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus

Roosikrantsi 6
10119 Tallinn
Telefon: +372 6 443  147
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Muuseumiosakond

Väikese Illimari 12
11623 Tallinn
Telefon: +372 6 722 847
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Toetajad

EL