Kirjakultuuri teket ja arengut Eestis vaadeldakse rahvuslike, seisuslike, kultuuriliste, koloniaalsete jt. tegutsemisajendite ajalooliselt põimunud protsessina (histoire croisée), kus olulist osa mängivad mitmesugused ristandvormid, vastasseisud ja pidurdused. Uurimistöö laad on diskursipõhine; analüüsi aluseks võetakse sellised Balti ajalooliselt mitmekeelses ühiskonnas olulised kõnevaldkonnad, nagu ajalugu, religioon, keskkond, intiimsus jne. Koostöös rahvusvahelise autorkonnaga kirjutatakse terviklikult ümber kirjakultuuri ajalugu Eestis (ja Lätis) 13.–19. sajandil, hõlmates sellesse rikkaliku saksakeelse komponendi. Modernsust käsitletakse kui pingelises vahekorras rahvuslike püüdlustega kujunenud ja emantsipeerumist rõhutavat elulaadi, mis tõi esile dekadendi, tõusiku, kunstniku jt. märgilised kujud; vaadeldakse ka sellega seotud mõttefiguure (autonoomia, aeg, lõpmatus). Postsovetlikku ilukirjandust, teatrit ja filmi uuritakse kui lähiajaloo mälukultuuri faktorit.

Teadusteema juht

  • Jaan Undusk, direktor, PhD

Teadusteema põhitäitjad

  • Jaan Undusk, direktor, PhD
  • Aare Pilv, teadur, MA
  • Eneken Laanes, vanemteadur, PhD
  • Mirjam Hinrikus, vanemteadur, PhD
  • Ulrike Plath, vanemteadur, PhD
  • Martin Antonius Klöker, vanemteadur, PhD

Projekti täitjad

  • Cornelius Hasselblatt
  • Katre Kaju
  • Linda Kaljundi
  • Piret Kruuspere
  • Liina Lukas
  • Anneli Mihkelev
  • Aija Sakova-Merivee
  • Elle-Mari Talivee
  • Rein Undusk