Narva, an Industrial Border City: Literary Reflections
Symposium in literary urban studies and discussion day
University of Tartu Narva College, 13–14 September 2018


Studying city literature offers a rich interdisciplinary field for researchers to engage in. In autumn 2018 a meeting on literary urban studies will take place in Narva, an important border city and a commercial and industrial centre of historical significance. Contemporary Narva is also a hotbed of intriguing ideas. This is evident e.g. in the fascinating architecture of the building of the Narva College of the University of Tartu – a highly innovative educational building project on the Eastern border of the EU that has merited numerous prizes (ArchDaily 2013), as well as the exciting publications of the Narva Museum, the documentary film “Paper City” , and the intention of the President of the Republic of Estonia to move her seat temporarily to Narva in the coming autumn. Narva is an Estonian candidate city for the European Capital of Culture 2024.

Literary Narva has a broad scope. In 1898, Eduard Vilde published the novel Iron Hands, inspired by the Narva Kreenholm textile mill. The history of Narva and Sillamäe has been addressed by Andrei Hvostov, the Narva of memories reflected on by Albert Üksip, the lost Narva recalled by Adolf Rammo, Vladimir Beekman and Tiit Aleksejev (Hinrikus 2011, Talivee 2017).


We are suggesting two possible angles of approach.

A framework that has been gaining increasingly more attention recently is boundary studies. Boundaries are not seen as political or administrative lines of separation, but rather as sociocultural, environmental, economic and temporal processes that are being created by public practices and individual choices. Boundaries can be natural and visible in the landscape, but they can also be fully imaginary. Natural boundary regions often create contact zones that offer various opportunities for interaction and movement for humans as well as other species. Boundary regions are dynamic, compelling a constant engagement with issues of identity and of similarity and difference. Literary works concerned with Narva, as well as several other cultural phenomena in Estonia, will certainly provide fruitful material for study from these perspectives.

The biannual conference of the European Society for Environmental History taking place in Tallinn in 2019 will also focus on the topics of boundary studies; the Narva symposium could serve as a preparatory step towards the upcoming event. Is the relationship between the shaping of public space, dwelling and identity more acutely reflected in this city than elsewhere? It certainly emerges, at least occasionally, as a boundary region in Juri Lotman’s sense – that is, a site of creative contacts (Lotman 2005). Yet what are border cities like in general?

Secondly, from the perspective of technology studies we may enquire if Narva as a border city (observed in connection with, e.g., political boundaries, but also with the thresholds between nature and artifice, surface and the underground, the past and the future) exhibits a dependence of the social environment on the natural surroundings, and whether industrial aesthetics can be perceived here. Are the industrial and the beautiful in a negative correlation in an industrial city, or does a decrease in power diminish the beauty? Can the example of Narva serve to discuss the possible unfeasibility of restoring earlier associations, while the changed situation can be evaluated for its new value (e.g. recreational, cultural, heritage-related)? Can this be seen as reflected in the project of the Narva College building and the city’s more general planning policy?


Is Narva a city of more question than answers?

We invite you to address these topics, first and foremost in connection with literature. We welcome contributions for 20 min presentations and posters but are also open to suggestions for formats like shorter ‘provocations’ for works in progress (c. 5-10 min). Please send an abstract (for classical presentations) or a short note on why you are interested in the event and a possible title for your short intervention to Elle-Mari Talivee (See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.) by 21 May, 2018.

The working languages are English (symposium) and Estonian/Russian (public day, summarising also the results of the symposium). Attendance is free.

Organizing committee
Elle-Mari Talivee (Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences)
Anu Printsmann (Centre for Landscape and Culture, School of Humanities, Tallinn University)
Kadri Tüür (Centre for Environmental History, Institute of History, Archaeology and Art History, Tallinn University)
Jason Finch (Åbo Akademi University)

The event is taking place in cooperation with the Association for Literary Urban Studies (ALUS), https://blogs.helsinki.fi/hlc-n/.


“Narva College / Kavakava Architects,” ArchDaily, 14 August 2013, www.archdaily.
Hinrikus, Rutt. “Andrei Hvostov. Sillamäe passioon. Passion for Sillamäe.”
Estonian Literary Magazine 2011/2, 32–34, http://estinst.
Lotman, Juri. “On the Semiosphere.“ 1984. Sign Studies 33 (2005): 205–229.
Talivee, Elle-Mari. “Narva: A Literary Border Town.” 2017. In Literary Second Cities, edited by Jason Finch, Lieven Ameel, and Markku Salmela. London: Palgrave Macmillan, 151–172.


Kirjanike ekskursioon  

Photo: Writers’ excursion to the industrial region. Narva, 28 September 1938. / Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences.
Estonian authors have made several collective trips to the industrial regions. When summarising a four-day excursion that took place in the autumn of 1938, Friedebert Tuglas admitted that “although not everybody among us will immediately take up penning mining epics in the mould of Zola’s Germinal or factory novels à la Gladkov’s Cement”, he had seen modern factory communities rise on the plains of the Virumaa region and felt the power and beauty of technological devices.


Kirjanike Liidu Tartu osakond

Photo: The excursion of the Tartu Department of the Writers’ Union and the Tartu Young Authors’ Association to North Estonia, 31 August 1959. After emerging from the Käva 2 underground mine. / Estonian Cultural History Archives of the Estonian Literary Museum


Symposium is supported by the Under and Tuglas Literature Centre of Estonian Academy of Sciences Astra project.

EL Regionaalareng horisontaal

12. veebruar Thomas Hoffmanni ja Kristi Viidingu teadusseminar „Liivimaa humanisti David Hilcheni kirjalik pärand: õigusajaloolisi, keelelisi ja kirjandusloolisi aspekte“
13.–16. märts COST projekti (IS1310) „Res publica litteraria taasühendamine: digitaalne raamistik Euroopa intellektuaalajaloo uurimiseks“ koolitus
2. märts Friedebert Tuglase novelliauhindade kätteandmine
24. märts konverents „Meie kodukant rahvaluules ja kirjanduses“ koostöös MTÜga Kehra Jaam
27. märts Marie Underi sünniaastapäeva tähistamine muuseumiosakonnas
30. aprill Ulrike Plathi teadusseminar
5. mai Teeme Ära talgupäev muuseumiosakonnas
19. mai Muuseumiöö Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas.
Mai Marie Underi nimelise pingi avamine
Mai Eneken Laanese teadusseminar
Juuni Mirjam Hinrikuse teadusseminar
13.–14. september ingliskeelne linnakirjanduse tööseminar ja kakskeelne ettekandepäev „Narva, piiri- ja tööstuslinn: kirjanduslikke kajastusi“ Narvas Tartu Ülikooli kolledžis koostöös TLÜ TÜHI maastiku ja kultuuri keskuse ja TLÜ AAK keskkonnaajaloo keskusega
September Aare Pilve teadusseminar
September Teadlaste Öö Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas
Oktoober Piret Kruuspere teadusseminar
Oktoober seminar „Laps kirjanduses“ koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega
November Rein Unduski teadusseminar


Kirjanduskeskuse väljaanded aastal 2018
1. Friedebert Tuglase kogutud teoste 14 osa „Ado Grenzsteini lahkumine“. Toimetab Elle-Mari Talivee, kujundab Tiiu Pirsko, keeleliselt toimetab Tiina Hallik
2. Marie Underi artiklikogumik „Väiksed vaatlused. Artikleid, ülevaateid, arvamusi“. Koostab ja kommenteerib Õnne Kepp, kujundab Tiiu Pirsko, toimetab Mall Kaevats, keeleliselt toimetab Tiina Hallik
3. Marie Underi kirjasõbra ja kaasteelise Paul Reetsi artiklikogumik. Koostavad Jaan Undusk ja Jüri Hain, kujundab Tiiu Pirsko
4. Artiklikogumik „Jalutuskäigud ja kohvijoomised“ Madis Kõivu loomingu ainetel. Toimetab Aare Pilv
5. Friedebert Tuglase „Felix Ormusson“. Toimetavad Mirjam Hinrikus ja Jaan Undusk


Jaak Juske

Räägin, kuidas minu lasteraamatud sündisid, kuidas isaks olemine ja õpetajaamet sellele kaasa aitasid. Kuidas keerulistest teemadest lastele kirjutada.

Kirjanduskeskuse teadusseminar

„Kirjandusteaduslikust terminiloomest Bahtini näitel“

Ettekande peab Aare Pilv (Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus)

15. detsembril 2017 kell 13.00, Roosikrantsi 6, Eesti Keele Instituudi maja, III korruse nõupidamisteruum

Kirjanduskeskuse teadusseminar
„Haigus kui nähtus ja metafoor Madis Kõivu dramaturgias“
Ettekande peab Piret Kruuspere (Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus)
10. novembril 2017 kell 13.00, Roosikrantsi 6, Eesti Keele Instituudi maja, II korruse väike saal

Kirjanduskeskuse teadusseminar
„Kultuuripõimingust eesti moodi: Lennarti ja Jaani juhtum“
Ettekande peab Rein Undusk (Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus)
29. septembril 2017 kell 14.00, Roosikrantsi 6, Eesti Keele Instituudi maja, II korruse väike saal

Kirjanduskeskuse teadusseminar
„Baltisaksa rahvausk? Mõtisklusi põimumise ajaloost“
Ettekande peab Ulrike Plath (Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinna ülikool)
5. mail 2017 kell 12.00, Roosikrantsi 6, Eesti Keele Instituudi maja, II korruse väike saal

Elle-Mari Talivee

Ettekanne otsib lugeja vaatepunktist ülevaadet lasteraamatu illustratsioonist. Miks on mingil perioodil olnud ühtmoodi ja seejärel teistmood pildid? Kuidas on sellega olnud seotud ajalugu? Miks nägid just sellised välja Friedebert Tuglase esikteose „Siil“ tegelased Liisi ja Juku? Asta Vender, ligi 250 raamatu ja jutu illustraator, on meenutanud, kuidas 1950-ndatel pidid pildid olema realistlikud, „isegi kompvekipaberi peal pidid kõik käe sõrmed olema välja joonistatud, muidu Glavlit ei lasknud läbi”. Tausta on pisut laenatud mujaltki: näiteks Astrid Lindgreni tegelane Pipi on sündinud sõja-aastate lõpus. Tove Janssoni muumitrollid on trükivalgust näinud esmalt 1945: muumide ilmumise taga on samuti sõjamasendus.

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus

Roosikrantsi 6
10119 Tallinn
Telefon: +372 6 443  147
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.


Väikese Illimari 12
11623 Tallinn
Telefon: +372 6 722 847
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.