Dokumendid

Jaak Juske

Räägin, kuidas minu lasteraamatud sündisid, kuidas isaks olemine ja õpetajaamet sellele kaasa aitasid. Kuidas keerulistest teemadest lastele kirjutada.

Elle-Mari Talivee

Ettekanne otsib lugeja vaatepunktist ülevaadet lasteraamatu illustratsioonist. Miks on mingil perioodil olnud ühtmoodi ja seejärel teistmood pildid? Kuidas on sellega olnud seotud ajalugu? Miks nägid just sellised välja Friedebert Tuglase esikteose „Siil“ tegelased Liisi ja Juku? Asta Vender, ligi 250 raamatu ja jutu illustraator, on meenutanud, kuidas 1950-ndatel pidid pildid olema realistlikud, „isegi kompvekipaberi peal pidid kõik käe sõrmed olema välja joonistatud, muidu Glavlit ei lasknud läbi”. Tausta on pisut laenatud mujaltki: näiteks Astrid Lindgreni tegelane Pipi on sündinud sõja-aastate lõpus. Tove Janssoni muumitrollid on trükivalgust näinud esmalt 1945: muumide ilmumise taga on samuti sõjamasendus.

Lea Reitel Høyer

Ettekanne annab lühiülevaate taani ja norra lastekirjanduse arengust ning vaatleb, kuidas lapse kuvand on aastate jooksul muutunud. Taani ja norra keel on üsna sarnased ning naabermaade lastekirjanduses leidub palju ühiseid jooni. Sellegipoolest on kummagi maa kirjanduses ka eriomaseid nüansse. Kuna arusaam lapsest ja lapsepõlvest muutub ajas ja ruumis, siis on mõlemal maal selleski osas oma eripära. Ettekandes püütakse selgitada neid muutusi põhjustanud faktoreid: ajaloolisi sündmusi, ühiskonna ja kultuuri arengut ning filosoofilisi ja ideoloogilisi suundumusi, mis on mõjutanud põhjamaise mentaliteedi arengut.


Pikema loenguga samal teemal esineb L. Reitel Høyer 20. oktoobril kell 16.00 Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas Tallinnas Väikese Illimari 12. Kõik huvilised on oodatud, registreerimine aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Mari Niitra

Autoriraamatu all mõistetakse teost, mille sõnalise ja pildilise teksti on loonud üks ja sama inimene. Kuna niisugune vorm eeldab mitmekülgseid andeid, on autoriraamatute osakaal alati olnud küll marginaalne, kuid leidnud sellegipoolest väga isikupäraseid väljendusi. Kutsub ju autoriraamat otsiva vaimuga loojaid väljakujunenud žanripiire ja teemavaldkondi ületama. Nii on eesti lastekirjanduspilti rikastanud näiteks kunstnik Jüri Arrak, animaatorid Priit Pärn, Ülo Pikkov ja Kaspar Jancis jpt. Paljud teevad sellesse valdkonda üksnes juhusliku põike, kuid on ka loojaid, kelle jaoks saab autoriraamat peamiseks väljenduseks, nimetagem siin näiteks Edgar Valterit ja Piret Rauda. Ettekanne teeb põgusa visandi eesti autoriraamatust läbi aegade.

Jaanika Palm

Lastekirjandus ja lastekasvatus on läbi ajaloo olnud omavahel keerukais suhteis. Kord on lastekirjanduses prevaleerinud kasvatuslikud tendentsid, siis on aga neile jõuliselt vastu astutud. Ettekandes uuritakse Eesti lastekirjanduse näidete varal, mil viisil kasvatuslikud tendentsid lastekirjandusse jõuavad, kuidas seal väljenduvad ning millist eesmärki täidavad. Kas lasteraamatus väljenduvat kasvatuslikkust determineerivad pigem ses ajas domineerivad pedagoogilised vaated või on määravamaks siiski kirjaniku isiksus?

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus

Roosikrantsi 6
10119 Tallinn
Telefon: +372 6 443  147
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Muuseumiosakond

Väikese Illimari 12
11623 Tallinn
Telefon: +372 6 722 847
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Toetajad

EL