Marie Underi 125. sünniaastapäeva puhul sooviksime üle vaadata selle ajalõigu Eesti aja-, kultuuri ja kirjandusloos, millal Under ja tema kaasaegsed (Gustav Suits, Henrik Visnapuu jt) tulid ja tõstsid eesti luulekeele senisega võrreldes uuele tasemele. Sellesse ülevaatesse jääb kogu vahepealne eesti luulelugu, ning näib, et too ligi sajandi tagune “luulekeele revolutsioon” on hilisema eesti luule suhtes olnud tükk aega määrava tähtsusega. Võiks esitada hüpoteesi, et Underi ja tema kaasaegsetega tuli eesti luulesse teatav tekstitüüp (või kujutelm sellest, mis luuletus on ja millest ta koosneb), mis oli mõjukas umbes seitse aastakümmet, vahepeal loomulikult modifitseerudes, kuid jõudes teatava “loogilise lõpuleviiduseni” nt Indrek Hirve ja Doris Kareva luules ning muutudes “ajalooks, mis kordub farsina” nt KM Sinijärve nooruspõlve maneristlikes tekstides või Jürgen Rooste luulekogude pealkirjades.
Kutsume seega üles käsitlema konverentsil viimase sajandi eesti luulelugu sellest vaatepunktist, kuivõrd on see tekstide iseloomult, luulekeelelt ja luule definitsioonilt seotud Underi ja tema kaasaegsete toodud luulelaadiga, kuivõrd see on teisenenud ja kuidas sellega on polemiseeritud. Kutsume üles sellest kõnelema nii avaramate käsitluste kui üksikasjalikumate tekstianalüüside kaudu. Soovime seejuures, et Marie Underi luule oleks nähtaval ja leiaks mitmekülgset tõlgendamist.
Kuivõrd konverents on plaanitud kahepäevane, on põhilise teemaasetuse kõrval teretulnud ka muud Underi loomingut ja biograafiat käsitlevad ettekanded, mis esitavad uusi fakte või tõlgendusi.
Kõigil, kes soovivad esinda selle konverentsil, palume teatada teema (ja soovitavalt ka selle lühike võimalik arendus) 2007. aasta jooksul, kuid hiljemalt 14. jaanuariks 2008.
Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus
Aare Pilv aare.pilv(at)mail.ee
Eesti Kirjandusmuuseum
Sirje Olesk sirje(at)kirmus.ee
Ootame kõiki, kellel on huvitavaid ideid!
< tagasi algusesse
