Keskkonnafilosoofia ja loodusmõte Balti kultuuriruumis
Neljas rahvusvaheline baltisaksa kirjakultuuri sümpoosion
27.–29. septembril 2007 Tartus
Umweltphilosophie und Naturdenken im baltischen Kulturraum
IV. internationales Symposion zur deutschbaltischen literarischen Kultur
Tartu, 27.–29. September 2007
Environmental Philosophy and Landscape Thinking
The Fourth International Symposium on Baltic German Literary Culture
27−29 September 2007 in Tartu
Sümpoosioni korraldavad
Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus
Tartu Ülikooli semiootikaosakondKoostöös
Läti Ülikooli germanistikakeskuse, Jakob von Uexkülli Keskuse, Tartu Ülikooli Raamatukogu, Eesti Goethe-Seltsi, Hamburgi NNI uurimisgrupi ja Euroopa Kirjanduse, Kultuuri ja Keskkonna Uuringute Assotsiatsiooniga.
Sümpoosionit toetavad
Eesti Kultuurkapital, Eesti Teadusfond, Hasartmängumaksu Nõukogu, Presidendi Kultuurirahastu, Tartu Kultuurkapital, Marga und Kurt Möllgaard-Stiftung im Stifterverband für die Deutsche Wissenschaft, Latvijas Zinātnes padome, Deutsche Forschungsgemeinschaft.
Jede Umwelt bildet eine in sich geschlossene Einheit, die in all ihren Teilen durch die Bedeutung für das Subjekt beherrscht wird.
Jakob von Uexküll
Iga omailm on iseendasse sulgunud üksus, mille kõiki osasid valitseb talle subjekti poolt omistatud tähendus.
Jakob von UexküllKleine Völker haben schon deswegen einen weiteren Horizont, weil sie an der Existenz der anderen nicht vorbeikönnen.
Uku Masing
Väikseil rahvail on juba seetõttu avaram silmaring, et nad ei pääse mööda teiste olemasolust.
Uku Masing
Keskkonnafilosoofia ja loodusmõte Balti kultuuriruumis.
Sissejuhatuseks. Jaan Undusk*
Kultuuri ruumilisusest, tema looduslikust, maiskondlikust, territoriaalsest või regionaalsest terviklusest on kultuuriteadustes ja sealhulgas ka Eestis olnud viimasel kümnel aastal senisest rohkem juttu. Mõni kõneleb isegi ”ruumi tagasitulekust” (spatial turn). Universaalse küberruumi sünniga kaasnenud lootus või hirm ruumi kaotada on osutunud ennatlikuks. Pigem on see sundinud üha meelelisemalt, intiimsemalt, füüsilisemalt tundma õppima oma lähimat ümbrust.
Vahest on oma keskkonna erksam tajumine väikeste kultuuride tunnus? Suurtel kultuuridel on ehk suurem oht hakata omaenda keskkonda pidama ainsaks objektiivseks maailmaks ning kõrvalekaldeid konventsionaalsest maailmapildist pidama mõtlemise vigadeks või meeltesegaduseks, nagu hoiatas J. von Uexküll?
Milliseid meelelisi keskkondi leidub Baltimaade ajaloolises ruumis, kuidas suhestuvad need konventsionaalse Balti ruumiga? Kuidas on mõeldud ja kirjutatud maastikust kui Baltimaade erikeelsete kogukondade esmasest kokkupuutepinnast erinevates keelelistes traditsioonides? Kuidas käsitavad maastikku ja keskkonda erinevad distsipliinid?
Neile ja paljudele teistele Balti loodusmõttega ajalooliselt ja teoreetiliselt seotud küsimustele ootame ettekannetes huvitava vaatenurgaga lahendusi.
*
Sümpoosioni kolmest päevast ühele on planeeritud teoreetiline eriseminar teemal
“Ökokriitika meetodid ja teoreetilised väljavaated”
Ameerikast alguse saanud ökokriitika on olnud valdavalt kirjeldav, esseistlik ja paiguti moraliseeriv kultuuriteaduse suund, mida iseloomustab lähenemiste heterogeensus, teoreetiliste vahendite ülevõtmine teistest paradigmadest ja nende kokkusobitamine vastavalt vajadusele. Säärane olukord võib ühelt poolt raskendada uue ühtse paradigma loomist, kuid teisalt sisaldab see suurt potentsiaali uuritava objekti mitmekesiste ja alternatiivsete kirjeldusvõimaluste näol. Seminari eesmärgiks on pöörata tähelepanu ökokriitika teoreetilisele mitmekesisusele, vastuolulisusele ja kohatisele eklektilisusele ning tõstatada küsimus ökokriitika kui paradigma teoreetilise ja metodoloogilise korrastamise võimalikkusest.
Seminar keskendub järgnevatele teemadele:
- Ökokriitika kokkupuutepunktid kirjandus- ja kultuurikriitika teiste suundade, loodusteaduste ja semiootikaga (põhirõhuga J. von Uexkülli töödel).
- Erinevad keskkonnad ja ökokriitika teoreetiline mitmekesisus. Paigaspetsiifilised looduskirjanduse traditsioonid, kultuurispetsiifiliste ökokriitiliste lähenemiste võimalikkus ja vajalikkus. Euroopa ja eriti balti(saksa) traditsioon looduse kirjeldamisel ja mõtestamisel.
- Ökokriitika objektid kirjanduses ja kultuuris (looduskirjandus, looduslüürika, loodusfilm, keskkonnakunst, jne). Nende omadused ja analüüsi spetsiifika ökokriitika erinevate uurimismeetodite valguses.*
Sümpoosioni töökeelteks on saksa ja inglise keel.
Kontakt ja info: Liina Lukas (liina.lukas(at)ut.ee) ja Kadri Tüür (tyyr(at)ut.ee).