Kirjanduskeskuse ajalugu
1947 – asutatakse Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut
1970 – kirjanik ja akadeemik Friedebert Tuglas (1886 – 1971) pärandab oma vara Teaduste Akadeemiale (testament 8. maist 1970), eesmärgiga asutada tema elukohas Nõmmel majamuuseum-uurimiskeskus
1971 – rajatakse Friedebert Tuglase Majamuuseum Keele ja Kirjanduse Instituudi koosseisus, selle juhatajaks saab August Eelmäe. Muuseam avatakse külastajatele 2. märtsil 1976.
1988 – Keele ja Kirjanduse Instituudi kirjandussektorid (kirjandusajaloo sektorit oli alates 1984 juhtinud Maie Kalda, kirjandusteooria sektorit alates 1973 Heino Puhvel) ühendatakse kirjandusosakonnaks. 1988-91 on osakonna juhataja Igor Černov, 1991-92 Rein Veidemann, 1992-93 Piret Kruuspere.
1993 – jaanuaris nimetatakse Friedebert Tuglase Majamuuseum ümber Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuseks, 4. oktoobril luuakse endise Keele ja Kirjanduse Instituudi kirjandusosakonna ning varasema majamuuseumi ühendamisel uus teadusasutus – Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, direktori kohusetäitjaks saab Piret Kruuspere, teadussekretäriks Piret Viires
1994 – Kirjanduskeskuse kirjandusteooria töörühma juhiks valitakse Jaan Undusk, kirjandusajaloo töörühma juhiks Õnne Kepp
1996 – Kirjanduskeskuse direktoriks valitakse Toomas Liiv, teadussekretärina asub 1997 tööle Elo Lindsalu
2000 – Kirjanduskeskuse direktoriks valitakse Jaan Undusk, teadussekretäriks valitakse Piret Kruuspere
2002 – Kirjanduskeskuse muuseumiosakonna juhatajaks valitakse Eha Rand
2005 – Kirjanduskeskuse direktoriks valitakse taas Jaan Undusk, teadussekretärina asub tööle Eneken Laanes
2010 - Kirjanduskeskuse direktoriks valitakse kolmandat korda Jaan Undusk, teadussekretärina jätkab Eneken Laanes