Friedebert Tuglase, Marie Underi ja Artur Adsoni vaimne pärand
Riiklik programm "Eesti keel ja kultuurimälu (2009-2013)"Teema juht:Õnne Kepp
Projekt "Friedebert Tuglase, Marie Underi ja Artur Adsoni vaimne pärand" jätkab ja laiendab Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi kahe eelmise riikliku programmi (viimane projekt "Friedebert Tuglase vaimne pärand") raames välja kujunenud eesmärke ja taotlusi, olles osa Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse viie aasta töökavast. Projekti suunitlus on Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse valduses oleva Tuglaste pärandvara ning Underi ja Adsoni vara vahendamine avalikkusele teaduslikult toimetatud väljaannete ettevalmistamise ja kirjastamise, kunstinäituste, konverentside, seminaride, kultuuriürituste korraldamise ning muuseumipedagoogilise töö kaudu.
Projekti peaeesmärkideks on:
1. F. Tuglase "Kogutud teoste" väljaandmise jätkamine ja lõpuleviimine
2. F. Tuglase, M. Underi ja A. Adsoni pärandi hooldamine, täiendamine ja populariseerimine ning kataloogide koostamineProjekti väljund on Tuglase "Kogutud teoste" jõudmine lugeja lauale. Tekstikriitiliselt toimetatud ning uurimuslike saatesõnade ja põhjalike kommentaaride ning muude lisadega varustatud teostesari on ühtaegu nii teadus-(õppe-)otstarbeline allikapublikatsioon kui ka üldhuvitav lugemismaterjal. Tunnustatud kirjandusteadlaste kaastööpanus on elavdanud ja edendanud Friedebert Tuglase kirjandusliku pärandi uurimist.
Projekti "Kogutud teoste" osa eesmärkide saavutamine eeldab Tuglase tekstide kõrvutavat võrdlemist ja nende toimetamist, samuti kommentaaride koostamist, järelsõnade kirjutamist ning nende teaduslikku toimetamist. Eeltöödena tuleb läbi töötada Tuglase käsikirjad ja trükised, valida fotod ja illustratsioonid, paljundada ja skaneerida materjal.
Põhitööga seostub UTKK fonoteegi tekstide litereerimine ja vajalike bibliograafiate täiendamine ning koostamine; kultuurilooliste kogude kui teaduslik-pedagoogilise töö alusmaterjali korrastamine, säilitamis- ja kasutamistingimuste parandamine.
Lisaks Tuglase köidete väljaandmisele pöörab projekt tähelepanu Underi ja Adsoni vaimsele pärandile. Selleks planeerib Kirjanduskeskus seminarisarja "Siuru kevad", mis koosneb nii uurimuslikest ettekannetest kui loomingut populariseerivast osast. Seminaride raames tähistatakse siurulaste sünniaastapäevi: Artur Adson 120 (2009. aastal), Henrik Visnapuu 120 (2010. aastal), August Gailit 120 ja Friedebert Tuglas 125 (2011. aastal), Johannes Semper 120 (2012. aastal) ning Marie Under 130 (2013. aastal). Eesti kirjanduskultuuri muutumine ja uute autorite enesekehtestamine pöördelistel aegadel on seminaride temaatilises kontekstis peamisi arutlusvaldkondi.
Õnne Kepi kui teaduri individuaalne uurimisteema viieks aastaks on seotud maastiku kui kultuurigeograafilise elemendi analüüsimisega eesti luules ja maastikukujutuse kaudu väljenduva personaalse ning rahvusliku identiteedi määratlemisega. Üheks tööetapiks on keskendumine Juhan Liivi keskkonnamõistmisele, ja see valdkond ühendab individuaalset teemat Friedebert Tuglase loominguga.