Madis Koivu seminar

10. novembril 2017 kell 13.00-15.00 toimub Eesti Keele Instituudi maja II korruse väikeses saalis (Roosikrantsi 6) Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadusseminar „Haigus kui nähtus ja metafoor Madis Kõivu dramaturgias“.

 

Ettekande peab Kirjanduskeskuse teadur Piret Kruuspere, kes on vastavateemalise ettekande pidanud ka kahe aasta eest Tammsaare muuseumi sügiskonverentsil „Kirjandus ja haigus“, aga nüüdse ettekande näol on tegemist toonase teksti edasiarenduse ja laiendusega.

 

Haigus on ühtaegu nii meditsiiniline kui ka kultuuriline nähtus. Ameerika kultuurikriitik Susan Sontag viitab haigusega seotud metafooridele, mis määratlevad haigust ja haige olemise kogemust, ning analüüsib haigustele omistatud kultuurilisi tähendusi, sealhulgas stereotüüpseid ettekujutusi (nt tuberkuloos ehk tiisikus kui romantiseeritud ja mütologiseeritud haigus). Eesti kirjandusteadlastest on haiguse kujutamist ja haiguse tähenduslikkust just kirjanike elu- ja loomeloo kontekstis uurinud Eve Annuk – Lilli Suburgi ja Ilmi Kolla näitel.

Kirjanik Madis Kõiv on ühes usutluses end määratlenud kui nn kahe elu invaliidi. Ettekandes vaatlen haiguse kujutamist ja haigust kui metafoori eeskätt tema draamaloomingus. Osutan seejuures nimetatud temaatika autobiograafilisele, sealhulgas ühiskondlik-poliitilisest taustsüsteemist tingitud foonile, toetudes ka Kõivu kirjutistele ja intervjuudele, samuti mälestuste sarjale „Studia memoriae”. Näidenditega rööbiti toon vastavaid näiteid Kõivu esseistikast ja lühiproosast ning käsitlen haigusega (näiteks tiisikusega, neurootiliste vaevustega) seostuvaid motiive: kehalisus, trauma ja traumaatiline mälu, hirm ja paanika, invaliidsus, iiveldustunne/oksendamine.

Ühelt poolt asetub haigus kui metafoor Kõivu dramaturgias eesti ajaloo saatuslike aastaarvude konteksti – meenutagem kas või Ema monoloogi näidendis „Tagasitulek isa juurde”, milles tegelane viitab eestlaste ühistele/kollektiivsetele rahvuslikele haigustele ja epideemiatele. Teisalt võib haigus/haigestumine omandada Kõivul aga ka näiteks absurdse, kurbkoomilise või groteskse varjundi.

 

Kõik huvilised on oodatud! Palume oma tulekust e-postiaadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. teada anda.

Foto: Postimees (Madis Kõivu „Finis nihili“ 2004 Eesti Draamateatris, lavastaja Priit Pedajas. Ema - Mari Lill, Professor - Ain Lutsepp)