Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus on Eesti Teaduste Akadeemia teadus- ja arendusasutus, mis tegeleb eesti, balti ja baltisaksa kirjakultuuri ja nende suhete uuringutega.

Kirjanduskeskuse teadustöö aluseks on institutsionaalne uurimisteema "Põimunud kirjanduslood: Eesti kirjakultuuri diskursiivne ajalugu" (2014-2019). Kirjakultuuri teket ja arengut Eestis vaadeldakse rahvuslike, seisuslike, kultuuriliste, koloniaalsete jt. tegutsemisajendite ajalooliselt põimunud protsessina (histoire croisée), kus olulist osa mängivad mitmesugused ristandvormid, vastasseisud ja pidurdused. Uurimistöö laad on diskursipõhine; analüüsi aluseks võetakse sellised Balti ajalooliselt mitmekeelses ühiskonnas olulised kõnevaldkonnad, nagu ajalugu, religioon, keskkond, intiimsus jne. Koostöös rahvusvahelise autorkonnaga kirjutatakse terviklikult ümber kirjakultuuri ajalugu Eestis (ja Lätis) 13.–19. sajandil, hõlmates sellesse rikkaliku saksakeelse komponendi. Modernsust käsitletakse kui pingelises vahekorras rahvuslike püüdlustega kujunenud ja emantsipeerumist rõhutavat elulaadi, mis tõi esile dekadendi, tõusiku, kunstniku jt. märgilised kujud; vaadeldakse ka sellega seotud mõttefiguure (autonoomia, aeg, lõpmatus). Postsovetlikku ilukirjandust, teatrit ja filmi uuritakse kui lähiajaloo mälukultuuri faktorit.

Kirjanduskeskuse muuseumiosakond Nõmmel hooldab Marie Underi ja Artur Adsoni ning Elo ja Friedebert Tuglase pärandvara, maja ja selle juurde kuuluvat aeda, teenindab uurijaid, ekskursioone ja üksikkülastajaid.