Avaleht

Uudised ja teated

Ulrike Plath, Linda Kaljundi

Palju on räägitud baltisaksa ja eesti ajalookirjutuse vahelistest põimumistest, kuid ainult vähesel määral on lahti seletatud nende omavahelisi seoseid erinevate teemade kaupa. Veelgi enam, eesti rahvusliku ajalookirjutuse uurimisel on võetud liiga vähe arvesse selle keerulist ja pingelist vastasmõju baltisaksa ajalookirjutuse, ajaloomälu ja identiteediga. Et rohkelt on rõhutatud valgustuslike tõlgenduste mõju eesti ajalookäsitluse kujunemisele, on tekkinud ettekujutus, justkui oleks eesti ajalookirjutuse loojatel, tänu Garlieb Helwig Merkelile jt valgustajatele, olnud võimalik pöörata täielikult – või isegi kergelt ja kergendunult – selg baltisaksa ajaloolisele traditsioonile.

Oma ettekandes, mis on sündinud viimase kahe aasta jooksul ühiselt läbi viidud samateemalistest magistriseminaridest Tallinna Ülikoolis, püüame näidata ja uurida põimumisi baltisaksa ja eesti ajalookirjutuse vahel, sidudes neid laiemalt koloniaal- ja kultuuriülekande temaatikaga. On hästi teada, et 19. sajandil tekkis baltisaksa akadeemiline ajaloo-uurimine, millega pidid võitlema ja toime tulema nii eesti rahvusliku ajaloo asjaarmastajatest pioneerid kui ka, peale 1918. aastat, esimesed professionaalsed eesti ajaloolased. Selleks võtsid nad ühelt poolt baltisaksa ajalootõlgendusest üle struktuure, teiselt poolt aga lõid sellele vastanduvat – ja sellega paratamatult ikkagi „ärevas“ seoses olevat – rahvuslikku identsusnarratiivi.

Oma ettekandes vaatleme, kuidas ühe sajandi vältel, alates 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi lõpuni, on eesti ja baltisaksa historiograafias käsitletud balti ajaloo koloniaalset dimensiooni: alustades võtmeküsimusega, kellel on õigus maale; analüüsides vastava sõnavara kasutust; ning lõpetades arutlusega, kas ja kuidas on koloniaalne mõtlemine ka mujal äratuntav (nt vanade stereotüüpide rõhutamine, vastastikune eitamine ja imiteerimine, samalaadsed hirmud ja ihalused). Teise – vastaspoole – argumentatsiooni mitte arvesse võtmine ning mahavaikimine võib siin olla sama tähendusrikas kui temast rääkimine.

Uurime erinevusi ja põimumisi koloniaalteemal kolme konkreetse näite varal, mis võimaldavad neid suhteid lähemalt analüüsida ja iseloomustada: 1) päritolu küsimus; 2) mässu motiiv ja küsimus, kellele kuulub maa; ning 3) koloniaalvõrdlused ja teised semantilised vihjed kolonialismile. Kõikide näidete puhul on vaja ajaloouurimus panna laiemasse konteksti ning siduda see teiste akadeemiliste distsipliinide, kunsti ja kirjandusega.

Püüame ettekande jooksul püstitada erinevaid põimumise skeeme ning arutada selle üle, kui tugev on nende mõju tänapäeval.

 

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus

Roosikrantsi 6
10119 Tallinn
Telefon: +372 6 443  147
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Muuseumiosakond

Väikese Illimari 12
11623 Tallinn
Telefon: +372 6 722 847
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Toetajad

EL