Avaleht

Uudised ja teated

 

Külliki Kuusk

Rahvaluule ja autoriluule põimumine

Uku Masingu luule ega ka loomingu retseptsiooni uurimisel ei saa piirduda vaid konventsionaalse poeetikakäsitluse ja kultuuriloolise tõlgenduse fikseerimisega. Osutan ettekandes parallelismile kui arhailisele kultuurilisele tähistajale Masingu luules, mis seob tema tekstid folklooritekstidega. Tema luuletamisviis on sellisena sarnane endisaegsete rahvalaulikute omaga (kujutluspiltidel põhinev laulmisviis) ja tema tekstide poeetika lähedane arhailise rahvalaulu poeetikale. Nii avaneb võimalus „viia üle“ Masingu tekstide analüüs folkloorsesse konteksti.

Parallelismi rakendamisega oma loomemeetodis eristub Masing ka teistest eesti luuletajatest: tema luules ei leidu otsest regilaulu parallelismi imiteerimist-jäljendamist. Samuti ei kasuta ta püsivaid temaatilisi ja sõnalisi regivärsivormeleid või selle traditsiooni üldises kontekstis väljakujunenud vormielemente (motiivid, kompositsioon).

Rahvalaululähedus avaldub ka Masingu loometeadvuses. Masingu loomeprotsessi kirjelduses kohtame sagedasi viiteid visualiseerimisele ehk Nägemisele. Parallelismivormel (vm laululine värsiüksus) on seejuures tekstis jälg liturgilisest aja- ja ruumikogemusest või nägemuslikust hetkest. Sellist olevikulist ajakogemust eristab muust tekstist rõhulises positsioonis määrsõna „nüüd“ (Masingu keelepruugis: „nyyd“). Määrsõnaga „siis“ tähistatud tekst ei ole vastandatud nüüd-hetkele, kuigi teksti märgistuses toob see kaasa erinevalt kodeeritud lõigud – Juri Lotmani mõistes teksti ja mitte-teksti.

Nägemuslik või sakraliseeritud aegruum, st nüüd-hetk tema luules on otseselt seotud arhailise mentaliteediga, mida Masingu luule kannab.

Individuaalse ja universaalse põimumine

Oma luules siirdub Masing sageli Teise Maailma. Taolist enesesiirdamist (vrd pr enjambment, ‘üleaste’) võib vaadelda individuaalse ja universaalse kogemuse, tunnetuse ja tahte põimumisena tema tekstis. Leides inspiratsiooni Maurice Merleau-Ponty käsitlusest „Põiming – kiasm“ (vt Merleau-Ponty 2010: 207–248) kirjeldan individuaalse ja universaalse elemendi põimumist kui kiasmaatilist põimumist või kui „kahekülgset akti“.

Enesesiirdamises, või siinkohal on kohane öelda ka „üleastes“, avaldub Masingu mütoloogiline ajatunnetus, kus ta liigub eri teadvusseisundite vahel. Tunnetusliku muutuse väljendajana omandavadki „siis“ ja „nüüd“ deiktilise rolli, osutades subjekti (mina) asukohale antud olukorras või sündmuse suhtes: kaugel–lähedal, väljas–sees. Ka subjekti eneseteadvus omandab üleastes universaalsete joonte kõrval individuaalseid erijooni. Masingu arhailise loometeadvusega seonduv tekstuaalne subjekt (teine mina) ei ole nüüd-hetkes enam vaatleja, vaid nägija. Nägijana omandab „mina“ aga agentsuse, passiivsest jutustajast saab aktiivne kõneleja (või Masingu puhul oleks täpsem öelda – kogeja).

Kirjandus

Merleau-Ponty, Maurice 2010. Nähtav ja nähtamatu. Tlk M. Lepikult. Tallinn: Varrak.

 

 

 

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus

Roosikrantsi 6
10119 Tallinn
Telefon: +372 6 443  147
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Muuseumiosakond

Väikese Illimari 12
11623 Tallinn
Telefon: +372 6 722 847
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Toetajad

EL