Avaleht

Uudised ja teated

Marit Karelson

„Luule oli silmapilgu-luule, ajaluule, novell oli autori mina’t-pidi elu küljes kinni, ka siis, kui ta vahumullina ähvardas kõrgustesse tõusta.“ Nii iseloomustab Johannes Semper 1927. aastal kirjanduse ja elu vahekordi sajandialguse revolutsiooni- ja sõja-aastatel. „Ajajärgu struktuur“, nagu Semper seda nimetab, avaldus kirjandusloome fragmentaarsuses, otsivuses ja efemeersuses – lühikeses hingamises. Samuti kirjanike kalduvuses tegutseda rühmiti, nagu „Noor-Eesti“ ja „Siuru“, kuhu Semper ainukese armees teeninud liikmena kuulus. „Taganemine surma ees on taganemine reaalsuse ees. Sõna on stabiilne ja stabiliseeriv, kuid laseb kaotsi minna unikaalse, juba kadunud hetke,“ on öelnud Maurice Blanchot (L’entretien infini, 1969). Surmaohust ja revolutsioonimeeleoludest inspireeritud kunstiteos võib ent esile tuua hetke aeglust, kiirust, või hoopis igavikulisust – seda näitlikustab Semperi 1918.-1920. aastate luule. Murranguline ajajärk tõi kaasa ka tähelepanuväärseid muutusi Semperi kunstiteoreetilistes seisukohtades: kui enne sõda pidas ta oluliseks rõhutada kunsti teedrajavat rolli ühiskonna tardumusest ülesäratajana, uuenemisele ärgitajana, siis alates 1920. aastatest näeb ta kunsti ja ühiskonna arenguid kaasaja Eestis ja Euroopas pigem paralleelsetena, ilma et üks teisest ette ruttaks või ette ruttama peaks.

Marit Karelson
on Tartu Ülikooli germaani-romaani filoloogia doktorant (juhendaja Tanel Lepsoo). Tema uurimisteemaks on Johannes Semperi suhted 19.-20. sajandi vahetuse Prantsusmaa kirjandustendentsidega, peamiselt André Gide'i loominguga.

 

 

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus

Roosikrantsi 6
10119 Tallinn
Telefon: +372 6 443  147
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Muuseumiosakond

Väikese Illimari 12
11623 Tallinn
Telefon: +372 6 722 847
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Toetajad

EL