Avaleht

Uudised ja teated

Helena Risthein

Mitmekülgne kunstnik Jaan Siirak e Jean Syrak Sangasté (Laatre 1897–1959 Tallinn) oli metsavahi poeg, kelle lapsepõlvemälestuste hulka kuulusid nii Sangaste loss ja Valga kirikud kui ka 1905. aasta rahvarahutused.

Pärast õpinguid Valgas ja Tartus puutus ta Pensa kunstikoolis kokku kaasaegse kunstiga. Venemaal mööduski Esimese maailmasõja aeg. Elades aastatel 1924–1932 Pariisis ja rännates mujal Prantsusmaal, puutus J. Siirak pidevalt kokku vanitas teemaga. Antiikajast pärit varemete kõrval laiusid siin hiljutise sõja jäljed.

Kümnetest Prantsusmaal loodud piltidest on EKM-i jõudnud vaid üks – „Verduni katedraal sõjapurustustes“ (õli, lõuend, 1924). Erandlik teema eesti maalis kutsub meenutama Verduni kindlustusi ja katedraali läbi aegade, eelkõige aga 1916. aastal üksteist kuud kestnud ohvriterohket lahingut ja hiiglaslikku sõjaväekalmistut. Maalides (Rooma-eelsesse pühapaika ehitatud) tuhandeaastase hoone varemeid, „tükeldab“ kunstnik vormi kubismi ja futurismi laadis. Arhitektuurivorme läbistaval valgusel võib olla nn poliitilist religiooni hülgav, kõrgem usulis-filosoofiline tähendus. Sarnaseid jooni leiame kohati Robert Delaunay või Edmond Arnold Blumenfeldti kompositsioonidest. Fotoesteetikaga seostub beežikas koloriit. Varemetel tärkavad uue elu võrsed – üks härra fotografeerib, teised vestlevad või jalutavad koos (emantsipeerunud) naistega. Poisilikud pihad, art déco stiilis rõivad. Siirakul oli tavaks Eestisse ka moeuudiseid tuua.

Suurte muutuste tunnistajana algatas kunstnik neid ka ise. Pariisi-ajal oli ta alternatiivse Eesti-Prantsuse sõprusühingu rajajaid, vastandudes ametlikule joonele. Hiljem Eesti Vabariigis elades tõstis ta oma artiklites esile kohalikku rahvakultuuri ja professionaalset kunsti, taunides kõige võõramaise pimesi kummardamist. Seejärel liitus ta vabadussõjalastega ja sai kunstnike vastava rühmituse juhiks.

Pöörded rahutu hingega looja elus jätkusid ka Teise maailmasõja aastatel, mitmetahuline oli tema tegevus nõukogude ajal. J. Siiraku, skulptori, maali-, mööbli- ja kirjakunstniku, ruumikujundaja ning rakenduskunsti töökodade ülesehitaja pärand väärib uurimist ja laiemat tutvustamist.

Käsitledes seminaril tema loomingu varasemat osa, toetun paari aasta jooksul toimunud vaatlustele-võrdlustele, vanema ajakirjanduse ja arhiivide andmetele, kunstiteaduslikele väljaannetele, kirjavahetusele, intervjuudele, samuti kunstniku käsikirjadele ning avaldatud artiklitele.

Helena Risthein
on lõpetanud Peterburi Kunstiakadeemia kunstiteaduse alal (1978) ja töötanud seejärel Eesti Kunstimuuseumis, peamiselt teadurina. Kaitses magistrikraadi Tallinna Pedagoogikaülikoolis 2002. aastal ja õppis aastatel 2009-2011 EELK Usuteaduse Instituudi magistrantuuris ja doktorantuuris. On koostanud näitusi ja juhtinud ekskursioone, pidanud ettekandeid ja loengukursusi muuseumites ja kõrgkoolides, avaldanud mõned kataloogid ja umbes 70 artiklit, enamasti Madalmaade, saksa ja eesti kunstist. Praegu uurib Rudolf Steineri antroposoofia mõju eesti kunstile.

 

 

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus

Roosikrantsi 6
10119 Tallinn
Telefon: +372 6 443  147
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Muuseumiosakond

Väikese Illimari 12
11623 Tallinn
Telefon: +372 6 722 847
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Toetajad

EL