Avaleht

Uudised ja teated

Tiina Kirss

Paul Fussell alustab oma raamatut „Suurest ilmasõjast ja mäletamisest“ (The Great War in Modern Memory) järgneva väitega: „Olen keskendunud kohtadele ning situatsioonidele, kus kirjanduslik traditsioon ning tegelik elu ristuvad (transect). Sealjuures olen püüdnud mõista seda simultaanset ning vastastikust protsessi, mille kaudu elu söödab materjali kirjandusele ning kirjandus kingib vastu viise, kuidas elule vormi anda. Kuid olen ka soovinud enamat: mõista, kuidas Suure ilmasõja (kultuuriline TK) dünaamika ning ikonograafia on verminud sõjajärgset elu poliitiliselt, retooriliselt ning kunstiliselt. Suur sõda tugines päritud müüdile, kuid samal ajal lõi ka uue. See uus müüt on meie tänapäevase elu koestiku lahutamatu osa.“ Fusselli analüüs tugineb briti kirjandusele Suurest sõjast, mida on toitnud Inglismaa ning inglaste sõjakogemus peamiselt läänerinde kaevikutes. Kuigi Fussell oleks võinud suunata oma analüüsi kirjandusliku avangardi suunas („modernismi“ kujunemisele kahe maailmasõja vahel ning aastale 1922, mil ilmusid mitmed eksperimentaalproosa tähtteosed), valib ta teise rakursi, jälgides proosas ja luules esinevat ilukirjanduslikku tropoloogiat. Mõistagi on kirjanduslik allikmaterjal mitmekihiline ning seda on ohtralt. Erinevatel põhjustel jätab Fussell I maailmasõja memuaristika sihilikult kõrvale.

Kuidas väljendub Suure ilmasõja kogemus eesti kirjanduses ja memuaristikas? Kas on üldse võimalik rääkida „Suure ilmasõja kirjandusest“ eesti kultuuris? Millal I maailmasõja mäletamine kultuuriavalikkusesse jõudis?

Käesolevat ettekannet raamivad järgmised teesid ning küsimused: 1. Nii eesti kirjanduses kui ka kultuuris üldisemalt varjutab I maailmasõja „kogemust“ Vene revolutsioon, Eesti Vabariigi sünd ja Vabadussõda. Kuidas paiknevad ning suhestuvad I maailmasõda ning Vabadussõda sõjas osalenute memuaristikas? Millised ideoloogilised mallid ehk metanarratiivid neis memuaarides väljenduvad või milliseid ootuspäraseid malle me lihtsalt ei leia? 2. Kuigi I maailmasõjas osales (tsaariarmees) 100.000 eesti meest, kellest 10.000 kas langes või kadus, ei saa eesti kultuuris olla juttu „kaotatud põlvkonnast“ (Robert Wohli Generation of 1914) nii nagu sellest räägitakse inglise, prantsuse ning saksa kultuuriloos. Miks eesti kultuuriloos see „kaotatud põlvkond“ puudub? Kas sõjas osalenute kohort ei olnud piisavalt sidus või ei olnud need, kes tagasi tulid, „kirjutajad mehed“? Seevastu: kus olid eesti kultuuris juba endast tugevalt märku andnud kirjanikud (nt nooreestlased) sõja ajal? Kas nad (nt Tuglas, Semper, Luts, Tammsaare, Kruus, Suits jne) üldse sattusid sõtta? 3. Milline intervall eraldab I maailmasõja ning revolutsioonikeerise kirjalike mälestuste ilmumist sihipärasest mälestuste kogumisest mäluinstitutsioonide poolt? 4. Kas eesti (proosa)kirjanduses tuleks otsida sõja- ning revolutsioonisündmusi pigem tsesuuride või valikuliste väljajättudena kui püüdena neid kujutada? 5. Kas sõjakoledustest impulsse saanud avangardkirjandus (eriti saksa ekspressionism) jäi eesti kirjanduses „hiljaks“ kuna (erinevalt Lätist) sõjakogemus Eestis ei puudutanud olulisel määral tsiviilrahvastikku? 6. Kuidas seletada Noor-Eesti kirjastuse poolt avaldatud Sõjakirjanduse seeriat (1936-1943) ning milline võis olla nende tõlketeoste lugejaskond?

Tiina Kirss
on kultuuriteooria professor Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudis. Tema põhilised uurimisvaldkonnad on 20. sajandi eesti kirjandus euroopa rahvaste kirjanduse ajaloo taustal ja elulugude uurimine mälu- ja traumauurimuse kontekstis.

 

 

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus

Roosikrantsi 6
10119 Tallinn
Telefon: +372 6 443  147
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Muuseumiosakond

Väikese Illimari 12
11623 Tallinn
Telefon: +372 6 722 847
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Toetajad

EL