Avaleht

Uudised ja teated

Urve Lippus

Enne I maailmasõda oli Tartu kontserdielus juhtival kohal saksa seltskonna Musikverein, mida juhatas läti päritolu Leipzigi konservatooriumi lõpetanud organist ja dirigent Rudolf Griwing (Grivinš). Korraldati regulaarselt nii orkestri- kui ka suurvormide kontserte. Eestlaste muusikaelu keskuseks oli Vanemuise selts ja mingil määral ka EÜS. 1906. aastal avati Vanemuise seltsi uus maja ja asutati palgaline näitetrupp. Tollal oli tavaline, et teatritel oli orkester või (tänapäeva mõistes) mingi instrumentaalansambel. Etenduste eel ja vaheaegadel kõlas elav muusika. Ka sõnaetendustes läks vaja muusikat, rääkimata laulumängudest ja operettidest, milleta ükski teater ei suutnud end elatada. Teatri avamisel ja ka mõnedel muudel puhkudel korraldati suuremaid kontserte, mis nõudsid lisajõude. Suuremaid sümfooniakontserte korraldati eriti suveti, aiamuusika tegemiseks palgati lisajõude. Suvel oli suurtes teatrites ja muusikakoolides hooaeg läbi, paljud muusikud otsisid teenimisvõimalusi väiksemate linnade suveorkestrites.

Aktiivseks kujunes Vanemuise suvemuusika, kui uueks muusikajuhiks sai 1911. aastal Peterburi konservatooriumi lõpetanud Juhan Aavik. Tal oli entusiasmi teha suuri plaane, hankida noote, käia Peterburis ja Tallinnas muusikuid otsimas. Suvemuusika programmid muutusid üsna ambitsioonikaks ja vahel oli kavas suuri sümfoonilisi teoseid. Kui 1914. aastal puhkes I maailmasõda, vähenes saksa seltsielu roll Tartus ja tõusis Vanemuise osakaal. Tartus kui Liivimaa ülikoolilinnas oli juba varem lisaks Griwingile ka teisi lätlastest muusikuid (tollal oli tavaline, et väikelinna orkestris mängisid segamini professionaalsed muusikud ja asjaarmastajad, haritud seltskonnas oli pillimäng levinud). Eriti viljakad aastad olid Tartu muusikaelus 1915–1916 ja seda suuresti just tänu lätlastele ja sõjasündmustele Lätimaal.

Riias oli sealsete venelaste lauluühingu baasil asutatud Vene Keiserliku Muusikaühingu Riia osakonna muusikakool (taolisi koole oli paljudes provintsikeskustes ja ühe sellise direktor Astrahanis oli eesti helilooja Artur Kapp). Riia muusikakoolis oli ka eestlastest õpetajaid – ligi kümme aastat tegutses seal klaveriprofessor Theodor Lemba. 1915. aasta kevadsuvel lähenes rinne Riiale ja jäi selle lähistel ligi kaheks aastaks seisma. Ametiasutused ja koolid Riiast evakueeriti, muusikakool koliti Tartusse ning õppetööga alustati 1915. aasta 1. septembril. Muusikakoolil oli oma orkester, lisaks kuulutati lehes, et orkestris mängida soovijad saavad soodsamalt õpetust. Suvemuusika esitamiseks Vanemuise aias jõud ühendati ja see võimaldas mängida suuremat koosseisu nõudvaid töid. Just 1916. aasta suvel korraldati mitmeid eesti ja läti heliloojate autorikontserte: Alfreds Kalninši, Artur Kapi ja Jazeps Vitolsi kontserdid autorite enda dirigeerimisel. VKM Riia muusikakool töötas Tartus ka 1916.-1917. õppeaastal, siis aga lagunes ning 1919. aastal asutati Riias, nii nagu ka Tartus ja Tallinnas, oma kõrgem muusikakool (konservatoorium – praegu Jazeps Vitolsi nimeline Läti Muusikaakadeemia).

Urve Lippus
on alates 1976. aastast lugenud kursusi EMTA-s (varem TRK), 1995. aastast professor. 1990-2013 EMTA muusikateaduse osakonna juhataja. 1975-1999 töötas ta teadurina EKI (varem KKI) arvutuslingvistika sektoris. On lugenud kursusi etnomusikoloogiast, muusikaloost ja muusikaesteetikast, pidanud seminare muusikateaduse metodoloogiast ja historiograafiast. Väljaande Eesti muusikaloo toimetised (seni 9 kd) ning EMTA ja Eesti Muusikateaduse Seltsi ajakirja Res Musica peatoimetaja.

 

 

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus

Roosikrantsi 6
10119 Tallinn
Telefon: +372 6 443  147
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Muuseumiosakond

Väikese Illimari 12
11623 Tallinn
Telefon: +372 6 722 847
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Toetajad

EL