Avaleht

Uudised ja teated

Õnne Kepp

Väikerahvaste kirjanduses, mille loojate nagu ka kogu rahva saatus on ajast aega sõltunud sõjakatest ja omakasupüüdlikest naabritest või suurrahva ambitsioonidest, peaks alati erilisel kohal asetsema suhe iseendasse, oma rahvasse ja maasse. Patriootilise tunde kujunemise algus eesti luules on seotud kahe konjunktuurse laululiigi, keisrilaulu ja sõjalauluga. Nende kaudu õpetati rahvale isamaalist suhestumist juba 19. sajandi alguses, mil (venemeelseid) patriootilisi tundeid väljendati kristlikust-pragmaatilisest aspektist lähtudes (A. H. Lücke, J. G. Schwabe, G. A. Oldekop).

Esimesi ilmalikke luulekogusid oli Reinhold Johann Winkleri "Eesti-ma Ma-väe söalaulud" (1807). Nii algab eesti luule lugu sõjalauludega, samuti on tolleaegsed tõlketööd seotud euroopa populaarsete sõjalauludega. Et Venemaa oli pidevas konfliktis teiste riikidega, siis tõusis ka sõjalaulude kirjutamine esile iga uue sõja puhkemisega (Fr. R. Kreutzwald, Fr. N. Russow, J. D. Petenberg). Eestlaste patriootilistest emotsioonidest lähtuvalt kujuneb 19.-20. sajandi vahetuse lüürikas reeglina välja kahte tüüpi sõjalaule. Ühelt poolt püütakse eesti asja ajada koos Vene riigiga ja väljakujunenud tingimustes. Teiselt poolt kasvab alandlikkust propageeriv ja Eestit alavääristav, tihti litootest kui kujundilist võtet kasutavate värsiseppade tööde hulk, mis kannab suurriiklikku ideoloogiat ja ambitsioone.

Esimese maailmasõja puhkemisega sai eesti sõjalaul hoogu juurde, traditsioonilise eepilise kandvuse kõrval põimub värsistustes lüüriline ja dramaatiline alge. "Eesti sõjamehe lauliku" kahes köites ja paljudes teistes väljaannetes trükiti ära ka mitmete sõdurite sõjaväljalt saadetud luuletused. Eesti sõjaluule tippsaavutuseks on aga Hella Wuolijoe mõjuvõimas "Sõja laul" (1915).

Õnne Kepp
on ETA UTKK vanemteadur, kelle uurimisvaldkond on eesti klassikaline luule, sealhulgas Marie Underi ja Artur Adsoni loominguline pärand.

 

 

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus

Roosikrantsi 6
10119 Tallinn
Telefon: +372 6 443  147
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Muuseumiosakond

Väikese Illimari 12
11623 Tallinn
Telefon: +372 6 722 847
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Toetajad

EL