Avaleht

Uudised ja teated

Roosmarii Kurvits

Senistes käsitlustes on toodud esile, et seoses I maailmasõjaga muutus kiiresti ja põhjalikult Eesti ajalehtede sisu ja vorm. Samas pole täpsemalt analüüsitud, missugused need muutused olid. Käesolevas ettekandes uurin Eesti suurimate päevalehtede muutumist I maailmasõja ajal ja analüüsin selleks 16. juuni päevalehti Postimees, Päevaleht ja Tallinna Teataja aastatel 1914–1917.

Muutub lehtede sisu. Kaovad järjeromaanid, arvustused, ilmateade, väheneb kohalike uudiste hulk. Sõjateema saab valdavaks. Sõjainfo jaguneb kahte rühma. Ametlik info tuleb Peterburi telegraafiagentuuri vahendusel. Avaldatakse lühiuudiseid, ametlikke teadaandeid, sõja-asjatundjate kommentaare, refereeringuid välislehtedest. Sündmusi edastatakse väga lühidalt, valitsevad infotihedad kuivad faktiloendid. Vastukaaluks muutuvad ajakirjanikud aktiivsemaks ja lisavad omapoolset konkreetset teavet. Koostatakse sõjapiirkondade kaarte. Sõjauudiseid räägitakse lahti ja kommenteeritakse. Tuuakse sõduritelt saadud ning eesti ja vene lehtedest leitud infokilde: tervitusi kodustele, infot autasustatud, haavatud, hukkunud eestlastest, olukirjeldusi rindelt, haiglatest, sõjapõgenikest.

Muutub lehtede vorm. Ajaleht muudetakse visuaalselt intensiivsemaks. Infot hakatakse hierarhiseerima: uudised tuuakse lehe algusse, kasutatakse üksikuid suuremaid pealkirju, osa sõjainfot laotakse suuremas tekstikirjas. Lugusid hakatakse rohkem pealkirjastama, temaatiliste pealkirjade kõrvale tuleb olulisemaid fakte välja tõstvaid pealkirju. Kronoloogilise tekstistruktuuri kõrvale tuleb erinevaid variante, üksikutesse lugudesse reportaažielemente ja otsest kõnet.

Kõik muutused toimuvad sõja alguses. Hiljemalt 1916. aastaks asendub sõja erakordsus rutiiniga ja koos sellega loobutakse paljudest uuendustest. Siiski võib muutusi kokkuvõttes nimetada eesti ajakirjanduse kiireks moderniseerumiseks.

Roosmarii Kurvits
on ajakirjanduse ajaloo teadur Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis ja Eesti ajakirjanduse biograafilise leksikoni koostamise töörühma juht. Oma doktoritöös (2010) uuris ta Eesti ajalehtede visuaalset vormi kahe sajandi vältel (1806-2005). Peamised uurimisvaldkonnad: Eesti ajakirjanduse visuaalne ja žanriline areng, ajakirjanike elulood.

 

 

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus

Roosikrantsi 6
10119 Tallinn
Telefon: +372 6 443  147
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Muuseumiosakond

Väikese Illimari 12
11623 Tallinn
Telefon: +372 6 722 847
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Toetajad

EL