Riiklik programm "Eesti keel ja kultuurimälu (2009-2013)"
Teema juht Liina Lukas

Viimastel aastatel on Eesti kirjandusteaduses hakatud senisest enamat tähelepanu pöörama Baltimaade muukeelsetele kirjandustele: on ilmunud uurimusi baltisaksa kirjandusest, 17. sajandi saksa-, ladina- ja kreekakeelsest luulest. Ka Saksamaal ja Lätis on täheldatav uutest vaatenurkadest lähtuv huvi baltisaksa kirjanduse vastu. Samal ajal on Baltimaade ajalookirjutuses hakatud enam tähelepanu pöörama ajalootekstide tekstuaalsusele. Kirjandus- ja ajalooteaduse teineteisele lähenemine, uute uurimisobjektide kaasamine ja teistsuguste vaatepunktide rakendamine revideerib ka senist Eesti vanema kirjanduse käsitust. On paras aeg senised uurimistulemused uuel sünteesival tasemel kokku võtta ja neid laiemale eestikeelsele avalikkusele esitleda. Sellest taotlusest kantuna kavandab Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus SF teema "Autogenees ja ülekanne: Moodsa kultuuri kujunemine Eestis" raames ja koostöös TÜ Raamatukogu ETF-i grandiga "Eesti vanema kirjanduse uurimis- ja võrguprojekt EEVA" uut mahukat kirjanduslugu. Taotletava projekti sisuks on "Balti kirjakultuuri ajaloo" koostamine ja väljaandmine ning seda toetavate Balti kirjakultuuri sümpoosionite korraldamine. Koguteose eesmärgiks on Baltimaade erikeelsete kirjanduste koosvaatlus alates esimestest kirjalikest mälestusmärkidest kuni 19. sajandi lõpuni, nende kirjanduste toimimise, funktsionaalsuse ja vastastikuste suhete uurimine Baltimaade sotsiaalkultuurilises kontekstis, Balti kirjandusvälja(de) kaardistamine. Nn geokultuuriliselt lähenemiselt loodetakse uusi vaatenurki Eesti vanema kirjanduse käsitlemisel.

Arvestamaks kõige kaasaegsemat uurimisseisu Balti kirjandusloo- ja ajalookirjutuses, tehakse projekti raames koostööd Läti ja Saksa teadlastega. Teose toimetajateks on Jaan Undusk ja Liina Lukas, kaasautoriteks Kristi Viiding, Linda Kaljundi, Ulrike Plath, Kristiina Ross, Jürgen Beyer, Stefan Donecker, Pauls Daija, Mara Grudule, Marek Tamm, Annika Kilgi, Kairit Kaur, Vahur Aabrams, Jaanus Vaiksoo jt.

Kavas on korraldada kolm rahvusvahelist Balti kirjakultuuri sümpoosionit, mille käigus kujundatakse välja ühine teoreetiline lähenemine ja teoreetiline kontseptsioon Balti kirjakultuuri ajaloo kirjutamiseks ning lepitakse kokku koostöö üksikasjades.